TAI immunoloogia ja viroloogia osakonna juhataja Julia Geller ütles, et detsembri viimastel päevadel jõuti haigustekitajate uuringuga lõpule ja võeti tulemused kokku.

Liki kaks kolmandikku puukidest on nakkusega

Geller rääkis, et puukidel leiduvate haigustekitajate uuringuvalimi moodustas 3563 puuki ehk umbes 55 protsenti puugipanka saadetud puukidest. Selleks, et uuringutulemused oleks omavahel võrreldavad, koostati juhuvalimid, et igast maakonnast satuks uuringusse enam-vähem võrdne kogus puuke.

Valimit tehes lähtuti neljast kriteeriumist: asukoht, puugi seisund ning puugi arengustaadium ja sugu. Iga maakonna uuringuvalim moodustas keskmiselt 6 protsenti kogu uuringuvalimist. Vaid Harjumaa valim oli märkimisväärselt suurem (12%), kuna Harjumaalt oli pärit ligi kolmandik panka saadetud puukidest.

Uuringu valimisse sattunud puukidest olid ligi kaks kolmandikku ehk 62 protsenti nakkusekandjad. See tähendab, et puugilt leiti vähemalt üks haigustekitaja, kuid 22 protsendil uuritud puukidest tuvastati korraga mitu erinevat haigustekitajat.

Saaremaa ei olegi kõige nakkusohtlikum paik Eestis

Tänu inimeste panusele puugipanga töösse, oli teadlastel võimalik koguda lühikese perioodi jooksul andmeid üle Eesti ning esmakordselt saada võrreldav ülevaade kõikide piirkondade puukide kohta.

Julia Geller kommenteeris, et seniste teadmiste põhjal peeti Saaremaad üheks kõige puugirohkemaks ja nakkusohtlikumaks kohaks. Käesoleva uuringu tulemused lükkavad selle ümber.

Kõige rohkem nakatunud puuke leiti Tartumaalt, Harjumaalt  ja Viljandimaalt . Saaremaa jääb nakkusohu pingerea lõppu. Kõige vähem haigustekitajaid leiti Ida-Virumaa puukidelt ning sealt leiti ka kõige vähem mitme haigustekitajaga puuke.

Uuriti kuut erinevat haigustekitajat

Puuke uuriti kokku kuue erineva haigustekitaja suhtes. Eestis registreeritakse puukentsefaliiti, puukborrelioosi ning erlihhioosi haigestumist. Viimase kaheksa aasta jooksul on terviseameti andmetel registreeritud Eestis vaid kaks erlihhioosi haigestumise juhtu.

Nii tõsise haigusega kui puukentsefaliit teiste puugihaiguste puhul tegemist ei ole ning need alluvad hästi antibiootikumiravile.

Puugihaiguste kohta leiab rohkem infot puugiinfo.ee lehelt.

Kõige levinumaks haigustekitajaks Eestis osutusid puukrikketsioosi tekitajad Rickettsia perekonnast, mida tuvastati 35 protsendil uuritud puukidelt. Puukrikketsioosi leiti rohkem kui pooltelt Valga ja Tartu maakonnast saadetud puukidelt.

Ootuspärased tulemused on puukborrelioosi tekitajate Borrelia burgdorferi s.l. levikul, 28 protsendil uuritud puukidelt leiti borrelioosi. Kõige rohkem borrelioosi tekitajaid leiti Läänemaalt, kus 41 protsenti puukidest osutusid nakkuse kandjateks. Kõige vähem borrelioosist ohustatud on Ida-Virumaa, kus osutus borrelioosiga nakatunuks vaid iga kaheksas puuk ehk 12 protsenti.

Üllatavalt palju, 19 protsenti on puukidel neoerlihhioosi tekitajat Neoehrlichia mikurensist. Neoerlihhioosi tekitajat tuvastati kõige rohkem Viljandi maakonnas.

Vähem tuvastati anaplasmoosi tekitajat (Anaplasma phagocytophilum) ning Borrelia miyamotoi taastuvate palavike põhjustajat. Üldiselt jäi anaplasmoosi levimuse näitaja alla 10 protsendi. Seevastu keskmisest mitu korda kõrgem on 18 protsendiga Hiiumaa anaplasmoosi leiu tulemus. Eesti kõrgeim taastuvate palavike põhjustaja levimus on Läänemaal.

Vaid kahel puugil 3563-st tuvastati puukentsefaliidi viirus, üks neist leiti Hiiumaalt ning teine Võrumaalt. Ka varasemad uuringud on näidanud, et looduses entsefaliidiviirust palju ei leidu ning pigem on selle levimusmuster väga pisteline.

Need kaks uuringule saadetud puuki võivad viidata puukentsefaliidi looduslikule koldele nende puukide leidmispaigas. Läbi vaktsineerimise on entsefaliiti haigestumine viimastel aastatel vähenenud, kuid kindlasti ei ole viirus kadunud.

Analüüsimist ja uurimist jätkub edaspidisekski

TAI teadlased on väga tänulikud kõikidele, kes puuke saatsid ja oma panuse teaduse arengusse andsid. Julia Geller viitab, et tänu sellele saadi palju uusi teadmisi, näiteks neoerlihhioosi arvatavast laialdasema leviku kohta.

Kuna materjali on arvukalt, jagub analüüsimist ja uurimist veel pikaks ajaks. Koostamisel on puukide liigikuuluvuse kaart, mis näitab millised puugiliigid ning missugustes Eesti piirkondades enim levinud on. Edasi saab analüüsida ka näiteks puukide levimust linnades või koduloomadel.

Puukide kogumine puugipanka on lõppenud, kuid puugiohtlike piirkondade kaardistamine veebilehel puugiinfo.ee jätkub endiselt.

Leides endalt või oma lemmikloomalt puugi, tuleb see lihtsalt kaardile märkida. Kes soovib, võib leitud puugi ka TAI puugipanka saata. Iga puuk on laborile tänuväärne uurimismaterjal teadustöö jätkamiseks, kuid tagasisidet saadetud puukide kohta enam anda ei saa.