Uuring: väikese rahasumma pakkumine suurendas inimeste vaktsineerimisaktiivsust

Väike rahasumma motiveerib küll inimesi vaktsineerima, kuid kas see on eetiline meede?Foto: Shutterstock

Rahvusvaheline uuring kinnitab, et vaktsineerimise eest väikese rahasumma maksmine aitaks tõsta COVID-19 vastu vaktsineerimise taset. 

Hoolimata poliitikute ja teadlaste lugematutest üleskutsetest on huvi vaktsineerimise vastu peatunud. Nüüd on paljud riigid kaalumas, kas võtta kasutusele rahalised preemiad, et julgustada inimesi end koroonaviiruse vastu vaktsineerima, kirjutab Baseli Ülikool.

Hiljuti teadusajakirjas Science avaldatud uuring näitab, et väike rahasumma võib olla õige tee vaktsineerimishuvi suurendamiseks. Rootsis läbi viidud, Kopenhaageni ülikooli teadlase Pol Campos-Mercade poolt juhitud uuringu käigus õnnestus 200 Rootsi krooni (ca 20€) suuruse preemiaga suurendada vaktsineerimismäära 4% võrra. See aitas tõsta uuringus osalenud inimeste niigi kõrget vaktsineerituse taset 72 protsendilt 76 protsendile. 

“Meie uuring näitab, et rahalised stiimulid võivad suurendada vaktsineerimismäära isegi seal, kus see on juba praegu kõrge, nagu on hetkel seis paljudes Euroopa Liidu riikides,” ütles käitumisökonomist ja uuringu kaasautor dr Armando Meier. Uurimisgrupis osalesid teadlased Kopenhaageni, Baseli, Lausanne’i, Zürichi ja Lundi ülikoolist ning teistest Euroopa ja USA teadusasutustest.

Tõukemeetmed üksi avaldavad vähe mõju

Uuring viidi läbi 2021. aasta maist juulini ligi 8300 juhuvalimiga valitud inimese seas vanuses 18-49. Niipea kui vaktsineerimisvõimalus oli nende vanuserühmas avanenud, küsiti osalejatelt veebiküsitluse kaudu, kas nad kavatsevad end vaktsineerida või mitte. 

Seejärel jagati osalejad juhuslikult viide rühma. Esimese rühma liikmetele lubati rahalist tasu juhul, kui nad end 30 päeva jooksul vaktsineerivad. 

Kolmes ülejäänud rühmas kasutasid teadlased vaktsineerimise määra suurendamiseks muid meetodeid, näiteks jagasid teavet COVID-19 vaktsiini ohutuse ja tõhususe kohta ning rõhutasid, et vaktsineerimine aitab teisi. Lisaks saadeti neile kahe ja nelja nädala pärast pärast küsitluse täitmist meeldetuletusi vaktsineerima minemise kohta. Viimases kontrollrühmas ei pakutud osalejatele midagi. 

Hiljem kontrolliti, kes uuringus osalenuist olid end 30 päeva möödudes vaktsineerinud. Uurimisrühm leidis, et rahalise preemia pakkumine mitte ainult ei suurenda esialgset vaktsineerimiskavatsust, vaid viib ka tegelikult suurema vaktsineerimisaktiivsuse saavutamiseni. See kehtis sõltumata osalejate soost, sissetulekust ja vanusest.

Seevastu teised meetodid, millega teadlased üritasid osalejate käitumist mõjutada, olid vähem edukad. Muuhulgas paluti osalejatel nimetada lähedasi inimesi, keda nad võiksid vaktsineerimisega kaitsta. Kuigi tõukemeetmed – nagu teave vaktsiinide mõju kohta ja meeldetuletused minna vaktsineerima – suurendasid vaktsineerimiskavatsust lühiajaliselt, ei õnnestunud neil lõppkokkuvõttes vaktsineerimismäära suurendada.

“Tulemused lükkavad ümber hirmu, et rahalised preemiad ei toimi ning hoopis hoiavad vaktsineerimise suhtes ebakindlaid isikuid veelgi vaktsineerimisest eemal – näiteks õhutades kahtlust,” tõdes uuringu kaasautor dr Florian Schneider. Vastupidi – isegi tagasihoidlik rahasumma võib vaktsineeritud inimeste hulka suurendada.

Kas Eestiski võiks vaktsineerimise eest preemiat pakkuda?

Suvekuudel käivitati Eestiski mitmeid vaktsineerimisele kutsuvaid kampaaniaid – loositi välja nutitelefone, jagati tasuta loomaaiapääsmeid, toidupoe kinkekaarte ja palju muudki. Eesti ravimiamet tõmbas aga seesugustele kampaaniatele pidurit, rõhudes eetilisusele.

Ravimiameti hinnangul ei ole vaktsineerimise suurendamiseks pakutavad hüved kingituste näol sobiv meede, samuti ei ole see kooskõlas ravimite ratsionaalse kasutamise eesmärgiga. Inimesed peaksid saama teha läbimõeldud otsuse ilma saadava hüve kaalutluseta.

Niisiis tõenäoliselt ei hakata Eestis inimestele vaktsineerimise eest raha maksma. Küll aga pakutakse lisaraha vaktsineerimise läbiviijatele, et neid motiveerida ikka agaralt teavitustööd tegema ja vaktsineerimist edendama. Nii saavad näiteks hoodekodud ja perearstid eeskujuliku vaktsineerimise eest preemiat.

Samuti võeti äsja vastu otsus kehtestada kaheastmeline toetusmeede kohalikele omavalitsustele. See tähendab, et kohalikku omavalitsust, kes suurendab elanike hõlmatust vaktsineeritusega võrreldes 1. oktoobri seisuga +10 protsenti, toetatakse 5 euroga iga vaktsineeritud elaniku kohta.

Teise astmena makstakse kohalikule omavalitsusele toetust 5 eurot iga vaktsineeritud elaniku kohta täiendavalt ka siis, kui täiskasvanud elanikkonnast on täisvaktsineeritud vähemalt 80 protsenti. Meede kehtib aasta lõpuni ning selleks kulub ligikaudu 11,5 miljonit eurot.

Populaarsed lood mujal Geeniuses

Igal argipäeval

Ära jää ilma päeva põnevamatest lugudest

Saadame sulle igal argipäeval ülevaate tehnoloogia-, auto-, raha- ja meelelahutusportaali olulisematest lugudest.