“Meie uuring näitab, et rahalised stiimulid võivad suurendada vaktsineerimismäära isegi seal, kus see on juba praegu kõrge, nagu on hetkel seis paljudes Euroopa Liidu riikides,” ütles käitumisökonomist ja uuringu kaasautor dr Armando Meier. Uurimisgrupis osalesid teadlased Kopenhaageni, Baseli, Lausanne’i, Zürichi ja Lundi ülikoolist ning teistest Euroopa ja USA teadusasutustest.
Tõukemeetmed üksi avaldavad vähe mõju
Uuring viidi läbi 2021. aasta maist juulini ligi 8300 juhuvalimiga valitud inimese seas vanuses 18-49. Niipea kui vaktsineerimisvõimalus oli nende vanuserühmas avanenud, küsiti osalejatelt veebiküsitluse kaudu, kas nad kavatsevad end vaktsineerida või mitte.
Seejärel jagati osalejad juhuslikult viide rühma. Esimese rühma liikmetele lubati rahalist tasu juhul, kui nad end 30 päeva jooksul vaktsineerivad.
Kolmes ülejäänud rühmas kasutasid teadlased vaktsineerimise määra suurendamiseks muid meetodeid, näiteks jagasid teavet COVID-19 vaktsiini ohutuse ja tõhususe kohta ning rõhutasid, et vaktsineerimine aitab teisi. Lisaks saadeti neile kahe ja nelja nädala pärast pärast küsitluse täitmist meeldetuletusi vaktsineerima minemise kohta. Viimases kontrollrühmas ei pakutud osalejatele midagi.
Hiljem kontrolliti, kes uuringus osalenuist olid end 30 päeva möödudes vaktsineerinud. Uurimisrühm leidis, et rahalise preemia pakkumine mitte ainult ei suurenda esialgset vaktsineerimiskavatsust, vaid viib ka tegelikult suurema vaktsineerimisaktiivsuse saavutamiseni. See kehtis sõltumata osalejate soost, sissetulekust ja vanusest.
Seevastu teised meetodid, millega teadlased üritasid osalejate käitumist mõjutada, olid vähem edukad. Muuhulgas paluti osalejatel nimetada lähedasi inimesi, keda nad võiksid vaktsineerimisega kaitsta. Kuigi tõukemeetmed – nagu teave vaktsiinide mõju kohta ja meeldetuletused minna vaktsineerima – suurendasid vaktsineerimiskavatsust lühiajaliselt, ei õnnestunud neil lõppkokkuvõttes vaktsineerimismäära suurendada.