Haigekassa jaoks lisandub enne hüvitise välja maksmist veel neljas kriteerium: ravimiamet peab pärast haigekassalt taotluse saamist hindama, et tegemist on vähemalt tõenäolise põhjusliku seose vaktsineerimise ja tekkinud tervisekahjustuse vahel.
Kõige suurem osa taotlustest jõuab haigekassani patsiendiportaali vahendusel. Peeki sõnul on aga oluline nii patsiendiportaali, e-maili kui ka kirja teel taotluse esitajatel jälgida, et kõik vajalikud andmeväljad saaksid täidetud, küsimused vastatud ja nõutud dokumendid lisatud.
„Tähtis punkt taotluses on näiteks nii haigekassale kui ka ravimiametile nõusoleku andmine oma terviseandmete nägemiseks. Ilma nõusolekuta on taotluse menetlus keerulisem ning inimene peab kõik vajalikud terviseandmed ise koos taotlusega esitama,“ lisas ta.
Praeguseks on sarnaseid puudusi taotlustes ka esinenud. „Näiteks ei ole inimese tervisekahju taotluse esitamise hetkeks kestnud neli kuud. Samuti ei ole inimene sageli kaebustega arsti poole pöördunud ehk tal puuduvad vajalikud dokumendid. Osa taotlejatest ei ole samas andnud haigekassale ja ravimiametile nõusolekut oma terviseandmete nägemiseks patsiendiportaalis, kuid ei ole ka ise vajalikke dokumente esitanud,“ selgitas Peek.
Kui taotlus on esitatud, saadetakse info taotluse kohale jõudmise kohta inimese enda märgitud e-maili aadressile. Peek toonitas, et patsiendiportaali avalduse esitamise kohta märget ei jää. Avaldust uuesti esitama ei pea, kui haigekassa on inimesele saatnud teavituse, et taotlus on kohale jõudnud.
Kuigi haigekassale on tänaseks esitatud 241 taotlust, ei ole veel selge, kui paljud neist saadetakse edasi ravimiametile menetlusse. Menetluse aeg haigekassa jaoks esimeses etapis on 30 päeva. Kokku võib taotluse menetlemine kesta kuni 150 päeva.
2022. aastal hüvitatakse tagasiulatuvalt Covid-19 vaktsiinide põhjustatud kahjujuhtumid, mis ilmnesid alates detsembrist 2020. Alates 2023. aastast laieneb süsteem ka muudele vaktsiinidele, sh immuniseerimiskava vaktsiinid, gripi, puukentsefaliidi ja nn reisivaktsiinid.