Töötajatele teadaolevalt ei ole mujal teatrites kohustuslikku vaktsineerimist kehtestatud, vaid on leitud muud võimalused pandeemia tingimustes toime tulla. Lisaks ei sobi töötajatele, et käskkiri loob eeldused nõuda töötajatelt loendamatute doosidega vaktsineerimist ka edaspidi. Kuid mingeid muudatusi pöördumine kaasa ei toonud.
Rahvusooperis 32 aastat töötanud inimene pöördus lisaks kohtu poole eesmärgiga tühistada kohustusliku vaktsineerimise nõue ja seeläbi ka töötajate vallandamine ära hoida, kuid halduskohtust ta abi ei saanud. Töötaja pöördus lõpuks riigikohtusse, paludes kõigile töötajatele anda esialgne õiguskaitse ning kohustada halduskohut asja menetlema, kuid riigikohus antud teemat käsitleda ei võtnud.
Halduskohus leidis 22. novembril, et töötajatel on rahvusooperiga tsiviilsuhe, mistõttu ei kuulu see kaasus halduskohtu pädevusse. Ringkonnakohus leidis, et viidatud lahendis oli tegemist töötajatega, kes olid töölepingulises suhtes avalikus teenistuses. Sestap tagastas ka ringkonnakohus töötaja kaebuse.
Edasi pöörduti ka riigikohtu poole palvega kõigile töötajatele anda esialgne õiguskaitse vallandamiste ärahoidmiseks, kuid ka riigikohus keeldus 21. detsembril asja menetlusse võtmast.
Advokaadibüroo Pallo&Partnerid advokaat Jaanika Reilik-Bakhoffi sõnul on rahvusooperi töötajatele suuliselt teada antud, et töölepingud kehtivad kuni käesoleva aasta 31. detsembrini.
“Kui rahvusooper peaks tõesti vaktsineerimata töötajad vallandama, on töötajatel võimalus otsida õigust veel vaid maakohtust, ent kahjuks see nende tööd enam tagasi ei too. Heal juhul on võimalik vaid hüvitist saada,” tõdes Reilik-Bakhoff.
“Täna oleme olukorras, kus vaktsineerima tuleb hakata 2-3 kuu tagant: Iisraelis võeti just vastu otsus hakata aasta jooksul nelja doosi manustama ning tegemist ei ole meetmega, mis peaks olema kohustuslik. Usun, et kui meile olulistest ametitest nii palju staažikaid ja andekaid inimesi vallandatakse, on kaotajaks kogu rahvas,” kommenteeris töötajat esindav advokaat.