„Turvatunde andmine ja oma ressursside jagamine inimestele, kes on pidanud jätma agressiooni tõttu oma kodumaa, töö, kooli, lähedased, on ääretult oluline ja inimlik. Jätkugu meil tarkust ja empaatiat Ukraina toetamiseks,“ lisas dr Alasepp.
Tervishoiuteenused on sõjapõgeneikele hästi tagatud
Eestis ajutise kaitse saanud sõjapõgenikest on ligi 80% praeguseks ravikindlustatud, sealhulgas on ravikindlustatud kõik alla 19-aastased. Ajutise kaitse saanud Ukraina põgenikel ei ole automaatselt ravikindlustutust, kuid nad saavad ravikindlustuse taotleda Eesti inimestega võrdsetel alustel. Vältimatu abi on kättesaadav kõigile Eestis viibivatele inimestele, sh sõjapõgenikele. Sõjapõgenike seas tehtud uuringu põhjal on enam kui 90% põgenikest kursis, kuidas on Eestis võimalik saada tervishoiualast abi.
Tervisekassa andmeil on aprilli lõpu seisuga alates sõja algusest Eestis tervishoiuteenuseid kasutanud 30 076 Ukraina sõjapõgenikku. Vältimatut abi on saanud 8106 inimest ja üldise tervisekontrolli läbinud 14 086 sõjapõgenikku. Perearsti vastuvõtul ja uuringutel on käinud 20 769 põgenikku, naistearstil 3962 naist ja lastearsti vastuvõtul 2794 last.
Sõjapõgenikele vaimse tervise toe pakkumiseks käivitati juba põgenikekriisi alguspäevil kiirelt mitmeid lahendusi, mis võimaldasid põgenikel saada psühhosotsiaalset abi ning koolitati spetsialiste sõjatraumasid kogenud inimestega töötamiseks. Sõjapõgenikke nõustatakse ukraina keeles nii ohvriabi kaudu kui ka koolipsühholoogide ühingu nõuandeliinil. Sotsiaalministeerium on samuti avanud 2023. aastaks taotlusvooru sõjapõgenikele vaimse tervise teenuste ja kogukondliku toe osutamiseks.
Tervisekassa on sõjapõgenikele Eestis osutatud tervishoiuteenuseid rahastanud kokku enam kui 20 miljoni euro ulatuses, sh hüvitanud retseptiravimeid ligikaudu 1 miljoni euro ulatuses. Sõjapõgenike vaimse tervise toetamiseks panustas riik 2022. aastal enam kui 800 000 eurot.
Samuti on Eesti riik toetanud Ukraina tervishoidu humanitaarabi andmisega. Välisministeeriumi andmeil on kogu Eesti, nii avaliku, era- kui ka kolmanda sektori panus Ukraina tervishoiusektorile olnud alates sõja algusest ligikaudu 5 miljoni euro väärtuses, sh ravimeid, esmaabivarustust, meditsiiniseadmeid haiglatele, näomaske ja kiirabiautosid. Aasta alguses käivitus koostöö ukrainlastega nende sõjavigastatutele abi andmiseks Eestis, milleks valitsus eraldas eelmisel aastal 3 miljonit eurot. Esimesed patsiendid on Eestis ravil olnud ja jõudnud praeguseks Ukrainasse tagasi.