Täiendavalt tegi peaminister tervise- ja tööministrile ülesandeks välja töötada konkreetne tegevusplaan kontrollimeetmete leevendamiseks. „Sealjuures peavad olema läbi mõeldud lahendused ka juhuks, kui epidemioloogiline olukord pöördub raskemaks. Leevenduste tegemisel tuleb kokku sõlmida kõik otsad, et hiljem olukorra muutudes ei tekiks inimestel ega ettevõtjatel segadust või probleeme,“ lausus Kallas.
Terviseamet prognoosib nädala lõpuks 8500-9000 koroonaviirusega nakatunut inimest päevas, mis näitab, et neljanda koroonalaine tipp Eestis täna veel kohal ei ole.
Haridus- ja teadusminister Liina Kersna rõhutas, et väga oluline on alustada ühiskondlike piirangute leevendamist lastest ja noortest.
„Nii nagu ütlevad rahvusvahelised organisatsioonid, peavad ka Eestis COVIDi kriisis koolid olema viimased, mis lähevad kinni ja esimesed, mis lähevad lahti,“ märkis ta. „Valitsuse liikmed toetasid täna pragmaatilist lähenemist, et hariduse võimalikult laialdane andmine omikronviiruse leviku tingimustes saab jätkuda juhul, kui lubame koolis käia kõigil COVIDi haigustunnusteta lastel. Haiged lapsed peavad jääma koju.“
Minister täiendas, et praeguste reeglite järgi pärsib omikroni levik koolielu väga tugevalt. „Seoses omikroni kiire levikuga on suur osa õpilastest enamuse ajast lähikontaktsed ja üldjuhul on haigustunnusteta lähikontaktsete kiirtestid negatiivsed. Seetõttu on mõistlik, et loobume koolis õpilaste isoleerimisest kiirtesti tulemuste alusel.“
Kersna rõhutas, et sellevõrra on eriti tähtis järgida koolikeskkonnas kõiki teisi koroonaviiruse leviku tõkestamise abinõusid, nagu maskikandmist, hajutatust, kätepesu, desinfitseerimist, ruumide head õhutatust.
Samuti selgitas minister, et suurem osa Eesti õpetajaskonnast on vaktsineeritud ja ligi 50 protsenti õpetajatest saanud ka lisakaitse tänu tõhustusdoosile. „Lisaks oleme tegelenud asendusõpetajate leidmise ja koolitamisega,“ ütles Kersna. „See annab meile kindluse just koolides leevendustega alustada.“
