Uudis

Valmis Eesti vähitõrje tegevuskava

Vähijuhtude hulk suureneb 2030. aastaks eeldatavalt 11 000ni, mis ühelt poolt on tingitud rahvastiku vananemisest, kuid teisalt elustiilist tulenevate riskitegurite mõjust. Seejuures ligi 40 protsenti vähijuhtudest on ennetatavad.Foto: Shutterstock

Sel nädalal kiitis vähitõrje tegevuskava juhtrühm heaks Eesti vähitõrje tegevuskava järgmiseks kümneks aastaks. Tegevuskava eesmärk on vähendada vähijuhtude ja -surmade arvu ning parandada vähipatsientide elukvaliteeti.

Igal aastal haigestub Eestis vähki ligi 8800 ja vähi tõttu sureb umbes 3800 inimest. Pahaloomulised kasvajad on inimeste surma põhjustes südame- ja veresoonkonnahaiguste järel teisel kohal. Vähijuhtude hulk suureneb 2030. aastaks eeldatavalt 11 000ni, mis ühelt poolt on tingitud rahvastiku vananemisest, kuid teisalt elustiilist tulenevate riskitegurite, näiteks rasvumise, mõjust. Seejuures ligi 40 protsenti vähijuhtudest on ennetatavad.

Eesti vähitõrje tegevuskava hõlmab kõiki vähitõrje valdkondi alates ennetusest, diagnostikast ja ravist kuni vähijärgse perioodini inimese elus. Selle visioon ja pikaajalised eesmärgid on kooskõlas Euroopa vähivastase võitluse kavaga. Kolm suurt eesmärki on, et vähki haigestuks meil vähem inimesi, et inimesed elaksid pärast vähidiagnoosi kauem ja tervemana ning vähiga elavate inimeste elukvaliteet oleks parem.

Vähitõrje tegevuskava koostamist juhtinud Tervise Arengu Instituudi (TAI) epidemioloogia ja biostatistika osakonna juhataja Kaire Innos toob välja, et vähitõrje tegevuskava näeb ette elustiiliga seotud vähiriskide vähendamist, uute põlvkondade kaitset ulatuslikuma vaktsineerimisega ja vähi sõeluuringute tõhustamist. Kvaliteedi tagamiseks koondatakse vähidiagnostika ja -ravi vähikeskuste juhtimise alla. Lisaks parandatakse ravi kättesaadavust, tuues uued meetodid ja ravimid kiiremini patsiendini ja pakkudes teatud etappides ravi kodu lähedal.

„Patsiendile ja tema lähedastele kavandatakse sotsiaalset ja psühholoogilist tuge ning vähist paranenutele järelkontrolli vähikeskuste ja esmatasandi koostöös,“ selgitas Innos. „Pean väga oluliseks, et tavapäraste teemade kõrval leidsid eraldi käsitlust laste ja noorte vähk, hematoloogilised kasvajad, samuti toetus- ja taastusravi. Tähelepanu keskmes on terviklik vähiteekond selle kõigis aspektides,“ täpsustas Innos ja lisas, et tänapäevaseid parimaid praktikaid arvestav kava edendab teadusuuringute ja -saavutuste kiiret rakendamist.

Vähitõrje tegevuskava juhtrühma heakskiidu saanud tegevuskava esitatakse tervise- ja tööministrile kinnitamiseks. Pikaajalise vaatega tegevuskava alusel koostatakse detailsemad rakendusplaanid lühemateks perioodideks, tänavu esimese poolaasta jooksul valmib rakendusplaan aastateks 2021-2024.

Vähitõrje tegevuskava koostamisse panustas Sotsiaalministeeriumi ja TAI eestvedamisel üle 100 valdkonna eksperdi, sealhulgas perearstid, vähi diagnoosimise ja raviga tegelevad arstid ja teised spetsialistid, patsientide esindajad, teadlased, Tartu Ülikooli, Vähiliidu ja Haigekassa esindajad. Ettepanekuid koguti ka avaliku kaasamise käigus.

Populaarsed lood mujal Geeniuses

Ära jää ilma päeva põnevamatest lugudest

Telli Geeniuse uudiskiri

Saadame sulle igal argipäeval ülevaate olulisematest Geeniuse teemadest.