Uudis

Valmis juhend COVID-19 koduseks raviks: kuidas sümptomeid leevendada ning kuidas ära tunda hetk, mil olukord kiirabi sekkumist nõuab

Haigustunnuste ilmnemisel ei tohi jääda ootama, vaid tuleb esimesel võimalusel koroonaproovile minna.Foto: Shutterstock

Koroonaviirusega nakatunuid lisandub endiselt palju ning tervishoiutöötajate käed-jalad on seetõttu tööd täis. Nendele nakatunud täiskasvanutele, kes saavad haigusega põdemisega iseseisvalt hakkama, koostas perearstide selts COVID-19 juhendi koduseks raviks.

Juhendis õpetatakse, kuidas sümptomeid leevendada ning kuidas ära tunda hetk, mil olukord kiirabi sekkumist nõuab.

Perearst Iris Tiik viitas intervjuus “Ringvaatele”, et koroonaga natunutel võivad haigustunnused olla väga erinevad ning mingeid n-ö klassikalisi sümptomeid ei ole. Seetõttu soovitas Tiik mitte jääda ootama, kuni kaob lõhnataju või tekib köha, vaid iga haigustunnuse ilmnemisel kohe koroonaproovile minna.

“Kui kurk jääb valusaks, võib see olla koroona. Kui nina läheb kinni, võib olla koroona. Lihtsalt palavik ilma millegita. Lastel on palju kõhulahtisust, oksendamist – jälle võib olla koroona,” toonitas perearst.

Mida teha palaviku korral?

  • Jooge rohkelt. Kõrgema temperatuuri juures on ainevahetus kiirem ja vedelikuvajadus suurem – nii väldite veepuuduse teket kehas. Piisaval vedelikutarbimisel on uriin helekollane ja selge. Kui uriin muutub tumedaks, on see märk sellest, et vedelikutarbimine võib olla liiga väike. Eelistage joogiks vett, lubatud on kõik meelepärased mittealkohoolsed joogid.
  • Oluline on piisav puhkus.
  • Palaviku puhul üle 38,5 °C või halva enesetunde korral võite võtta paratsetamooli, ibuprofeeni, deksketoprofeeni või aspiriini. Juhendist saab täpsemalt vaadta, kui palju neid võtta tohib.

Mida teha köhaga?

  • Köha ja hingamisraskuse tunnet võib leevendada jahedam ja niiskema õhuga tuba. Kindlasti on soovitatav tube tuulutada mitu korda päevas, võimalusel võib proovida ka tubase temperatuuri langetamist. Ventilaatorit peaks vältima, et mitte viirust edasi levitada.
  • Vältige pikalt selili lamamist – magades või pikutades proovige olla vaheldumisi kõhuli ja külili, proovida võib ka poolistuvat asendit.
  • Ka köha puhul on oluline piisav vedelikutarbimine – suurem vedelikukogus aitab röga vedelamaks muuta ning seda on siis ka kergem välja köhida.
  • Köha võib leevendada lusikatäis mett ja soe tee.
  • Kui kodus on olemas nebulisaator ehk aurumasin, siis võib teha füsioloogilise lahusega jahedat auru. Nebulisaatoriga auru tegemine võib sarnaselt ventilaatoriga aerosoole õhku paisata, seega peaks haige inimene seda tegema üksi oma toas ja pärast auru tegemist tuba korralikult tuulutama. 
  • Kuuma veepoti kohal auru sissehingamine ja soodaaur ei ole soovitatav, sest suureneb risk põletuste tekkeks ning turse hingamisteedes suureneb.
  • Rögase köha puhul võib proovida käsimüügist rögalahtisteid vastavalt oma eelistusele – kas looduslikke (nt luuderohi, mürtool) või sünteetilisi (ambroksool, atsetüültsüsteiin, karbotsüsteiin) – apteeker oskab valiku osas nõu anda.
  • Nina loputamine füsioloogilise lahuse või meresoolalahusega aitab nina ja kurgupiirkonda niisutada, see võib leevendada ka kuiva köha. Ninaloputuskannu kasutamist vannitoas peaks vältima, kui elate koos tervete pereliikmetega – oht vannituba viirusega saastada on suur. Sel juhul tasuks nina loputada toas, kuhu teised pereliikmed teie haigestumise jooksul ei satu.

Kuidas leevendada hingamisraskust ja õhupuudustunnet?

  • Tuulutage tuba mitu korda päevas.
  • Istuge toolil sirge seljaga, lõdvestatud õlgadega, kallutades keha ettepoole – käed võib toetada põlvedele või tooli külgedele.
  • Proovige hingata aeglaselt läbi nina sisse ning läbi suu välja, justkui prooviks õrnalt küünalt ära puhuda.
  • Kui jääte köha leevendamisega hätta või köha on väga kuiv, siis andke sellest kindlasti perearstikeskusele märku.
  • Tavaliselt ei ole antibiootikumravi või viirusevastane ravi vajalik ning reeglina seda ka ei määrata. Vajaduse otsustab perearst vastavalt teie haigusseisundile.

Mida peaks veel silmas pidama?

  • COVID-19 on seotud suurema tromboosiriskiga, seepärast on ülioluline jälgida, et joote päeva jooksul piisavalt vedelikku ning proovite regulaarselt liikuda. Kuigi väsimus võib olla väga suur, on mõneks
    minutiks voodist välja tulemine ning toa piires liikumine soovituslik.
  • Kui haiguse ajal regulaarselt toas piires pisut liigute, saate hinnata ka seda, kui füüsiline aktiivsus
    hakkab raskemaks muutuma – siis saate sellest kiiremini perearstikeskusele teada anda.
  • Soovituslik on regulaarne hingamisharjutuste tegemine: torutatud huultega hingamine, seebimullide puhumine, jämeda kõrrega veepudelis mullide puhumine või õhupalli täis puhumine. Need harjutused on kõik aerosoole genereerivad ja kui elate ühes majapidamises koos tervete inimestega, peaks neid tegema eraldi toas, kuhu teised pereliikmed haiguse jooksul ei tule, et vältida nende nakatumist. Pärast harjutuste tegemist tuleks tuba tuulutada.

Kui kodus on pulssoksümeeter

Pulssoksümeeter on seadeldis, mida kasutatakse vere hapnikusisalduse hindamiseks. Pulssoksümeetri langevad näidud aitavad vahel olukorra halvenemist näidata juba enne seda, kui haiguse süvenemist näitav pidev õhupuuduse ja hingamisraskuse tunne ei pruugi veel tekkinud olla.

Perearstide koostatud juhendist saab lugeda selel kohta, missugune pulssoksümeeter valida ning millal ja kuidas seda kasutada.

Millla perearstiga ühendust võtta või kiirabi kutsuda?

Andke perearstikeskusele esimesel võimalusel teada

  • kui tunnete end järjest halvemini või hingamisraskus järjest süveneb,
  • hingamisraskus tekib kodu piires liikudes,
  • tunnete end järsku äärmiselt nõrga ja väsinuna,
  • palavik on olnud üle kolme päeva üle 38 kraadi. 

Kiirabi peaks kutsuma järgmistel juhtudel.

  • Kui hingamisraskus on nii suur, et ei saa puhkeasendis olles täislausetega rääkida. 
  • Kui hingamine on järsult halvenenud. 
  • Kui tunnete suurt külmatunnet ja samal ajal on nahk higine ja väga kahvatu või lapiline, marmorimustriga. 
  • Kui tekib väikesi nahaalusi sinikaid meenutav lööve, mis läbipaistva klaasiga peale vajutades ei muuda värvi ega kuju. 
  • Kui on tekkinud minestushoog. 
  • Kui tunnete suurt ärevust, segadustunnet või oled muutunud varasemaga võrreldes väga uimaseks.

Populaarsed lood mujal Geeniuses

Ära jää ilma päeva põnevamatest lugudest

Telli Geeniuse uudiskiri

Saadame sulle igal argipäeval ülevaate olulisematest Geeniuse teemadest.