Uudis

Vandeadvokaat: vaktsiinikindlustus aitab lahendada keeruliste juhtumitega seotud pudelikaela

Vandeadvokaat Olavi-Jüri Luik.Foto: HUGO Legal

Vandeadvokaat Olavi-Jüri Luik möönab, et ehkki tõsiseid vaktsiinikahju juhtumeid võib Eestis lugeda ühe käe sõrmedel, ei muuda see olematuks nendega seotud keerulisi probleeme.

Vaktsiinikindlustuse loomise küsimus on Eestis teravalt üles kerkinud just seoses koroonavaktsiinide manustamisega. Statistikast nähtub, et tõsiseid vaktsiinikahju juhtumeid on Eestis aga vähe.

30. novembri hommiku seisuga oli Eestis manustatud üle 1,65 miljoni vaktsiinidoosi, millest kõigi võimalike kõrvaltoimete ja vaktsiini ebaefektiivsuse kohta esitati ravimiametile teatisi vaid 0,36% dooside kohta (6017 teatist). Teatisi, milles kirjeldati vähemalt ühte tõsist võimalikku kõrvaltoimet ja mille puhul esines ajaline seos, on veel vähem – 238.

Lextali partner, vandeadvokaat ja Eesti ainus kindlustusõiguse lektor Olavi-Jüri Luik rõhutab, et vaktsiinid on reeglina igati ohutud: “Juhtumeid on väga-väga-väga vähe ja ka neist 238-st on enamik tervenenud. Rõhutan veel, et vaktsiinidega seoses ei ole Eestis mitte ühtegi kohtulahendit. Vaktsiinid on olulised, nad aitavad, ükskõik kust otsast me statistikat vaatame. Tõsi, eksisteerivad mingid üksikud juhtumid, aga ka need ühe käe sõrmedel loetavad juhtumid vajavad kindlasti lahendamist.” 

Vaktsiini eest vastutab tootja või maaletooja

Tänases õiguslikus raamistikus vastutab vaktsiinikahjude eest reeglina vaktsiini tootja või maaletooja. Arsti vastutusest saab rääkida vaid ülimarginaalsetel juhtudel, kui tegemist on vaktsiini vale käitlemise või manustamisega. Seetõttu ei lahenda vaktsiinikahjude küsimust ka plaanitav n-ö patsiendikindlustus, mis tegeleb tervishoiuteenuse osutaja vastutusel tekkinud juhtumitega. 

Õiguslikus mõttes on iga ravim või vaktsiin täpselt samasugune toode kui mistahes muu toode. Võlaõiguses on olemas tootja vastutuse eriregulatsioon, mille alla langevad ka vaktsiinid. Eriregulatsiooni eeliseks on see, et kahju kannataja ei pea minema ainult tootja vastu, vaid võrdväärselt vastutab ka turustaja, kes vaktsiini maale tõi. 

Õiguslikult saab vaktsiinid jagada kolme kategooriasse: 

  1. Vabatahtlikud vaktsiinid nagu puugivaktsiin, gripivaktsiin või reisivaktsiinid, mis on tasulised. Nende maaletoojaid on palju erinevaid. 
  2. Immuniseerimiskava vaktsiinid ehk laste ja noorukite n-ö poolkohustuslikud vaktsiinid leetrite, mumpsi, tuberkuloosi jmt vastu. Nende soetamine toimub läbi riigihangete ja nende maaletoojaks on reeglina mõni Eesti äriühing.
  3. Koroonavaktsiinid, mille puhul on avaliku info põhjal kõik riigid siiani teinud tehingud tootjatega otse. 

Vaktsiinikahjude süsteem on väike kulu, aga annab suure kindlustunde 

Luik nendib, et ilmselgelt on praeguse süsteemi järgi tootja vastu minemine tavainimesele õiguslikult keeruline.

“Pfizeri või ükskõik millise ravimihiiu peakontor asub kaugel ja aastakasum on kordades suurem Eesti riigieelarvest. Kannatada saanud isik peab ära tõendama põhjusliku seose, mis on ülikeeruline. Kui see põhjuslik seos avaldub põhimõtteliselt kohe, võib seda tõendada olla lihtsam. Kui see avaldub pikema aja jooksul, siis on selle kindel tõendamine kaelamurdev ülesanne. Nende väheste inimeste suhtes, kellel on tõsine kahju tekkinud, on see õiguslikult keeruline koht,” möönab vandeadvokaat.

Vaktsiinikahjude kindlustuse puhul on tõendamiskoormus madalam ning asjaajamine kõvasti lihtsam.

Hetkel eksisteerib vaktsiinikahjude hüvitamise regulatsioon juba 27 riigis maailmas. Neist 25-s on tegu riiklike süsteemidega, Soomes ja Rootsis eraõigusliku süsteemiga. Luik toob välja USA süsteemi, kus vaktsiinikahjude hüvitamisega tegeleb eraldi kohus. 2020. aastal rahuldati seal 734 nõuet kogusummas 187 miljonit dollarit.

Sealjuures rõhutab Luik, et USA kahjuhüvitised on maailma mastaabis väga helded. Kohandandes need arvud Eesti rahvaarvule, saame teoretiseerida sadadest tuhandetest kahjust aastas, kindlasti mitte miljonitest. 

Kokkuvõttes tagab vaktsiinikahjude kindlustuse süsteem parema õigusliku positsiooni neile, kes vastasel korral jääks oma murega raskes olukorras üksi.

“Isegi kui tõsiste kõrvaltoimete risk ongi statistiliselt väike, siis fakt on see, et seda praktikas siiski esineb ning indiviidi tasandil on alati tegemist traagilise sündmusega,” märgib HUGO.legal kaasasutaja ja peajurist Erki Pisuke.

“Kuna nii rahvusvaheliselt kui ka Eestis on poliitilisel tasandil võetud suunaks kõigi inimeste vaktsineerimine, siis on ühiskonna seisukohast solidaarne vaktsiinist tekkinud kahjud vähemalt mingis ulatuses hüvitada. Seetõttu on vaktsiinikahjude riiklik hüvitamine mõistlik, kuna hüvitis muutub varasema teoreetilise kontseptsiooni asemel reaalseks võimaluseks, mida saab kasutada siinsamas Eestis eesti keeles ja ilma täiendavaid kulusid kartmata,” lisab Pisuke.

Mis on vaktsiinikindlustus?

2. detsembril kiitis valitsuskabinet heaks vaktsiinikahjude kindlustuse süsteemi, mis praeguse plaani kohaselt peaks käivituma tuleva aasta mais.

Vaktsiinikindlustuse loomise eesmärk on muuta väga harva esinevate tõsiste tervisekahjustuste korral inimesele hüvitise saamine märksa lihtsamaks. Kõige väiksem hüvitis oleks 1000 eurot ja üliraskete üksikjuhtumite puhul makstav maksimummäär 100 000 eurot.

Kindlustus hõlmaks kõiki Eestis kasutatavaid vaktsiine. Esimeses etapis hõlmatakse vaktsiinikindlustusega koroonavaktsiinid alates nendega vaktsineerimise algusest, kõigile teistele vaktsiinidele laieneb kindlustus ettepaneku kohaselt 2023. aastast. 

Õigusabiplatvorm HUGO.legal käsitles vaktsiinikahjude hüvitamist veebiseminaril.

Populaarsed lood mujal Geeniuses

Ära jää ilma päeva põnevamatest lugudest

Telli Geeniuse uudiskiri

Saadame sulle igal argipäeval ülevaate olulisematest Geeniuse teemadest.