Millised sümptomid viitavad A-viirushepatiidile?

A-viirushepatiit levib peamiselt Kesk-Aasias ja Vahemere riikides. Viimase kahe kuu nakatumisi on võimalik seostada välisreisidega kolmel korral.

A-viirushepatiit on maksapõletik, mida põhjustab väga nakkav A-hepatiidi viirus. Viirus paljuneb maksarakkudes ja see kahjustab maksafunktsiooni. Inimene võib A-hepatiidi saada saastunud toidu ja veega või otsekontaktist nakatunud inimesega (vere või väljaheidete ristsaastumise teel, seksuaalsete kontaktide teel). Kergete juhtude korral ei vaja inimene ravi.

A-viirushepatiidi korral tekivad sümptomid üldjuhul alles kahe nädala kuni kuu aja pärast. Kõige iseloomulikum sümptom on kollatõbi ehk naha, limaskestade ning silmavalgete kollasus. Lisaks võib sümptomitena esineda tume uriin, hele väljaheide, nõrkus iiveldus, palavik. Haiguskahtluse korral tuleb võtta ühendust oma perearstiga või pöörda nakkuskliiniku poole.

Kuidas A-viirushepatiiti ennetada?

A-viirushepatiidi vastu on tõhusam ennetusmeede vaktsiin, mis ei kuulu Eesti immuniseerimiskavasse ja on tasuline. „A-viirushepatiidi vastast vaktsiini tegemist tasub kaaluda eeskätt inimestel, kes reisivad regulaarselt või külastavad eksootilisi riike,“ selgitas Dontšenko ja lisas, et juba haigestunud inimesi ei vaktsineerita.

„Lähikontaktseid vaktsineeritakse haigestumise vältimiseks, ka sellisel juhul on vaktsiin tasuline. Lähikontaktsed on eelkõige pereliikmed; lasteaia-, kooli- ja töökaaslased vastavalt riskianalüüsile,“ selgitas ta. 

A-viirushepatiidi ennetusmeetmed:

• Nakatumise vältimiseks tasub kaaluda vaktsineerimist;
• Haigestumist saab ennetada hoolsa kätehügieeni reeglite jälgimisega; 
• Toiduvalmistamisel tuleb toituaineid korralikult pesta ja kuumtöödelda; 
• Reisimisel tuleb tähelepanu pöörata ohutute toitude ja jookide tarbimisele (vältida jääkuubikute kasutamist jookides).