Viljatusravi kasutamine kasvas 2019. aastal kõige enam üle 40aastaste naiste seas (28%) ning vähenes 40aastaste seas (15%). Kõige enam kasutavad erinevaid viljatusravi meetodeid kaks nooremat vanusegruppi, 34aastased ja nooremad ning 35–39aastased naised.

Esimeses grupis jäi viljatusravi kasutamine aastaga samale tasemele, samas 35–39aastaste seas suurenes 13%. Peaaegu pooled, 41% viljatusravi tsüklitest tehti 34aastastele ja noorematele naistele.

Kehaväise vilajstamise abil sünnib üha enam lapsi

Kliinilise rasedusega lõppes 2018. aastal 921 kunstlikku viljastamist, mis moodustab 31% kõigist läbi viidud viljatusravi tsüklitest. Suurema osa (81%) kliiniliste raseduste korral kasutati partnerannetust, millele järgnesid mitte-partneri doonorsperma (11%) ja mitte-partner doonor-munaraku (7%) kasutamine. Kunstliku viljastamise käigus tekkinud kõrvalekaldeid ja kõrvaltoimeid esines 6 naisel.

Eesti Meditsiinilise Sünniregistri andmetel sündis 2019. aastal kehavälise viljastamise abil 488 last, mida on 49 lapse võrra rohkem kui aasta varem. Kõigist elussündidest moodustab see 4%.

Haigekassa andmetel oli 2019. aastal viljatusravi teenuste raviarvete summa 2,779 miljonit eurot, tõustes aastaga 12%. Haigekassa tervishoiuteenuste loetelu kohaselt on kehavälise viljastamise piirhind langenud 687 eurolt 459 eurole, samas tõusis 2019. aastal ravijuhtude arv 21%.