Viroloog Margus Varjak: COVID laine taandub suveks ja naaseb jälle sügisel

Viroloog Margus Varjak.Foto: vaktsineeri.ee

Eestis on koroonasse nakatumine juba mitmendat nädalat languses. Uurime viroloog Margus Varjakult, kas see tähendab, et me võime kergemalt hingata ja öelda, et omikron on seljatatud või võib see tüvi meile veel üllatusi pakkuda?

Kas võib öelda, et omikroni valitsemisaeg hakkab läbi saama?

Hetkel kõik Eesti andmed näitavad, et suures pildis oleme langustrendis, kuigi võib esineda mõningaid üles-alla kõikumisi nakatumise numbrites. Samas teeb pisut ettevaatlikuks siiski see, et haiglas COVID-iga patsientide arv on püsinud sama üle nädala. 

SARS-CoV-2 näol tundub olevat tegemist sesoonse viirusega: see tähendab, et nakatumiste laine algab sügisel ja lõpeb kevadel. Hetkeseisuga liigume suve poole ning suuri üllatusi ei tohiks tekkida. Aga kehtivad jätkuvalt sama põhimõtted, mis vanasti – oluline on vaktsineerimine ning ka tõhustusdoosi tegemine. Samuti ei tohiks minna haigena tööle, kooli, avalikku ruumi.

Omikronist on tekkinud ka uusi alamvariante: omikron-2 (BA.2) ja veelgi värskem XE. Mis on nende variantide erinevused võrreldes esialgse omikrontüvega? Milline on nende levimus Eestis?

Selle viiruse liini, mis viis omikrontüve tekkimiseni, lahknemine teistest toimus kuskil 2020. aasta kevadsuvel ja püsis kaua aega märkamatuna. Omikron-1 ja omikron-2 omavaheline lahknemine leidis aset kevadsuvel 2021. Eestisse jõudis esmalt omikron-1 ja sellele järgnes praktiliselt kohe ka omikron-2. 

Omikron-2 on suurema levikukiirusega kui omikron-1 ning tekitas näiteks Suurbritannias teatava järellainetuse alles hiljuti. Hetkel levib Eestis samuti peamiselt omikron-2.*

*Terviseameti 11.04 epiidülevaate andmetel moodustab omikron-2 variant ca 93% haigusjuhtumitest. 

XE tüvi on omakorda tekkinud omikron-1 ja omikron-2 ristumisel. XE-d on maailmas leitud senini vähesel määral ning hetkeseisuga ei ole seda veel Eestis avastatud. XE kohta on veel vara öelda, mis on tema omadused, aga on võimalik, et see levib pisut paremini kui teised omikroni alamtüved. 

Väga suur hulk Eesti inimesi on omikroni juba läbi põdenud. Kas see tähendab, et neil on kaitse ka omikroni teiste variantide vastu?

Hetke andmed näitavad tõesti, et ühe omikrontüve põdemine kaitseb ka teise omikrontüve eest – kevadperioodil see kaitse püsib, sügise osas on veel ebaselgust. Vaktsiinide toime seisukohalt ei ole omikron-1 ja omikron-2 vahel suuri erinevusi, kaitse raske haigestumise eest püsib.

Tõsi, talveperioodil esines ka inimesi, kes põdesid COVID-it mitu korda. Juhtus niimoodi, et omikronile eelnevate tüvede põdemine ei pakkunud enam kaitset omikroni nakatumise eest. Kui näiteks detsembris toimus nakatumine deltatüvesse, siis esines ikkagi risk nakatuda näiteks märtsis omikroni-2-e. Lisaks esineb alati mingi väike protsent inimesi, kes võisid põdeda jaanuaris omikron-1 ja siis saada veel omikron-2 lisaks. Kuidas täpselt läheb, sõltub inimesest, aga kehtib ikkagi see, et suuremas riskis on nõrga immuunsüsteemiga inimesed: vanainimesed, vähihaiged, diabeetikud.

Eri riikide teadlased on üsna veendunud, et uus laine ja uus tüvi ei jää tulemata. Miks sellest nii kindlalt räägitakse? Kas on midagi, mida saab ära teha, et uusi tüvesid ei tekiks või on see paratamatus?

SARS-CoV-2 on sesoonne ning kui meil ongi laine taandumas, siis peagi hakkab viirus kiiresti levima lõunapoolkeral, et siis sügisel tagasi tulla. Hetke oletuste põhjal kujuneb SARS-CoV-2-st välja üks „tavaline“ gripilaadne külmetushaigus. Kõrgelt vaktsineeritud ühiskondades see suuresti nii juba on. Ka praegu käib uute SARS-CoV-2 vastaste vaktsiinide väljatöötamine, mistõttu võib loota, et inimkond suudab kontrollida patogeeni levikut suurel määral.

Kas tänased algse tüve jaoks loodud vaktsiinid suudavad meid kaitsta ka COVIDi uute variantide vastu?

Algselt loodud vaktsiinid on tegelikult üsna hästi vastu pidanud. Realiseerus küll see risk, et nakatumine viirusesse toimus, kuid see-eest kaitse haiglasse sattumise eest püsis. Alati on oht, et uued tüved ei allu vaktsiinidele, aga õnneks on nüüd olemas tehnoloogiad, mis võimaldavad luua kiirelt uusi vaktsiine.

Allikas: vaktsineeri.ee

Populaarsed lood mujal Geeniuses

Igal argipäeval

Ära jää ilma päeva põnevamatest lugudest

Saadame sulle igal argipäeval ülevaate tehnoloogia-, auto-, raha- ja meelelahutusportaali olulisematest lugudest.