Paraku on Maailma Terviseorganisatsiooni Euroopa regioonis, eriti Euroopa Liidu riikides alkoholitarbimine kõrgeim maailmas. Seejuures on kolmes Balti riigis alkoholitarbimine üks kõrgemaid Euroopas, nagu ka alkoholist tingitud haiguskoormus. Eesti elanikud tarbisid 2021. aastal täiskasvanud (15+) elaniku kohta keskmiselt 11,1 liitrit absoluutalkoholi. Otseselt alkoholist põhjustatud haigustesse suri 695 inimest, mis on viimaste aegade kõrgeim näitaja.

„2021. aastal kaotasime otseselt alkoholist põhjustatud surmade tõttu ligi 700 inimest. Seda on kaks korda rohkem kui diabeedi ja peaaegu kümme korda rohkem kui liiklusõnnetuste tõttu. Enamik neist alkoholi tõttu hukkunuist olid tööealised inimesed,“ tõdes terviseminister Riina Sikkut. 

„Inimeste tervist ja elu saab tõenduspõhise alkoholipoliitikaga märkimisväärselt säästa, kuid see on võimalik vaid koostöös teiste valdkondadega. Valdav osa tõenduspõhise alkoholipoliitika tööriistadest asub väljaspool tervishoiusüsteemi, samas kui tervetest inimestest võidavad kõik sektorid,“ lisas minister. 

WHO eksperdi hinnangul on Eesti olnud enamasti eeskujulik alkoholiaktsiisi tõstmisel ja alkoholi kättesaadavuse piiramisel. „See on toonud pikas perspektiivis kaasa tarbimise ja suremuse märgatava vähenemise, oodatava eluea pikenemise. Kuid nende meetmete puhul on oluline järjepidevus. Oleme näinud ka, et aktsiisi langetamine on toonud kaasa alkoholi tarbimise ja sellest tingitud suremuse suurenemise,“ ütles dr Rehm.

16. ja 17. mail toimub Tallinnas Maailma Terviseorganisatsiooni ja Balti riikide alkoholi- ja rahanduspoliitika ekspertide ja teadlaste kohtumine, kus arutletakse tõenduspõhiste alkoholitarbimise ja -kahjude vähendamise lahenduste üle.