Tema sõnul ei piisa läbipõlemisohus inimese puhul kahepäevasest või isegi nädalasest puhkusest, et kurnatusest taastuda. Arsti soovituse kohaselt tuleks puhata korra aastas vähemalt kolm nädalat järjest.

Ja puhkama peab kindlasti. Dr Põld hoiatab, et kurnatuse püsides lisanduvad mitmed terviseprobleemid, näiteks vererõhu tõus, kiirem südamelöögisagedus, magamatus ning valud. Kui lasta tööalasel kurnatusel muudkui kuhjuda, tababki inimest läbipõlemine.

Arst tõdeb, et läbipõlemisprotsessist taastumine võtab vähemalt sama kaua aega, kui selle tekkimine. Ehk näiteks koroonaga seotud tervisekriisist tingitud tööstressi puhul juba terve aasta.

Võtmeroll on tööandjal

Tööalase läbipõlemise suurimateks riskideks on üksinda töötamine, suur töökoormus ja töötaja emotsionaalne piiramine. Tööandjad saavad inimeste vaimse tervise nimel pöörata oma tähelepanu eelkõige kindlate töörutiinide hoidmisele, tööülesannete kuhjumise vältimisele ning tööga seotud emotsioonide maandamisvõimaluste loomisele.

„Selle juures on ülioluline ka töötaja ja tööandja vaheline pidev suhtlus, kus töötajal on võimalik oma tööülesannete kujunemisel kaasa rääkida,“ lisas arst.

Sestap juhib arst tähelepanu, et kodukontoris töötamiselgi peab olema konkreetne töörežiim: tööaeg, sirutamine, lõuna. Keha soovib kindlat päevakava ning enesedistsipliini puudus rikub vaimse tervise poolt. Aju tahab väga täpset struktuuri, mis kell midagi lõppeb ja millal algab. Kindla rutiini paika seadmine  aitab vältida ka väsimuse tekkimist. 

Kui tööülesanded on keerulisemad või neid on rohkem, kui üks inimene suudab teha, on läbipõlemise oht suurem. Dr Põllu soovituste kohaselt on keerukate ülesannete puhul võimalik tasakaalu tekitada, kui töötaja saab nende kujunemisel kaasa rääkida. Ehk tööandja ei peaks ainult ülesaneid jagama, vaid koos töötajaga tuleks läbi mõelda, kaua konkreetse ülesandega läheb ja mis on tähtaeg.

“Juhtiva töötaja ja alluva kommunikatsiooni olulisus on väga suur. Samuti näitavad uuringud, et depressiooni kujunemisel on suur roll, kui tööl on rohkelt lahendamata konfliktisituatsioone,” märgib arst.

Stressi tekitav on seegi, kui töötaja peab ennast pidevalt emotsionaalselt tagasi hoidma. Eeskätt on see seotud teenindussektoriga, kus võib tekkida ebameeldivaid olukordi klientidega.

“Oluline on nendes olukordades pakkuda töötajatele maandamisvõimalusi. Kõige lihtsam on töö vaheldumise võimalus,” soovitab arst. Näiteks kauplustes või restoranides vahetatakse regulaarselt vastavalt kassa- ja lauateenindajaid ning võimaldatakse tegeleda muude töiste ülesannetega.