Tartu Ülikooli neuroteaduste alal kaitstud doktoritöös uuriti inimeste impulsiivsust lapseeast kuni täiskasvanuks saamiseni. Tulemused näitasid impulsiivsuse seotust kolesterooli tasemega.
Doktoritöö autor Katrin Tomson-Johanson sõnas, et impulsiivsus mängib olulist rolli erinevate psüühikahäirete, sealhulgas isiksuse ja käitumishäirete, sõltuvussündroomi ja enesetappude puhul. „Impulsiivsust liigitatakse funktsionaalseks – kiire otsustamine, mis võib olla teatud tingimustel kasulik -, ja düsfunktsionaalseks impulsiivsuseks, mida iseloomustab läbimõeldud otsuste tegemise puudumine siis, kui see on vajalik. Nii madal serotonergilise aktiivsuse tase kui ka madal kolesteroolitase on seotud impulsiivse käitumisega,“ selgitas Tomson-Johanson.
Uuringus, mis hõlmas samal ajal sündinud Eesti laste isiksust, käitumist ja tervist, analüüsiti kolesterooli, geneetiliste markerite ja impulsiivsuse keerulisi vastastikmõjusid lapsepõlvest kuni täiskasvanueani. „Leidsime seosed kindla geenivariandi, 5-HTTLPR, ja madalama kolesteroolitaseme vahel. Meestel, kellel oli lapsepõlves madal kolesteroolitase, oli suurema tõenäosusega täiskasvanuna probleeme impulsiivsusega, mis viitab lapseea kolesterooli tähtsusele impulsiivsuse kujunemisel,“ sõnas Tomson-Johanson.
