Vaimne tervis

Eesti mehe vaim on kurnatud: pikale veninud kannatamine viib mehi suitsiidini viis korda sagedamini kui naisi

Vaimse tervise probleemid pole häbiasi.Foto: Shutterstock

Arutelud vaimse tervise teemal on saanud normaalsuseks, samas vähe on räägitud sellest, kuidas naiste ja meeste mured on sarnased, ent väljendumine erinev. Confido vaimse tervise keskuse juht Eerik Kesküla räägib, kuidas ja miks depressioon Eesti mehi kimbutab.

Meestel diagnoositakse depressiooni 2–3 korda vähem ja sõltuvushäireid 2–3 korda rohkem kui naistel. Samas viib väga pikale veninud kannatamine Eesti mehi eduka suitsiidini 5 korda sagedamini kui naisi.

„Meeste puhul on levinud depressiooni omal käel ravimine kättesaadavate meetoditega nagu alkohol või uimastid, selmet esmaste meeleolu- ja ärevuskaebustega abi otsida. Lisaks on õnnestunud suitsiidide arv suurem, sest mehed kasutavad letaalsemaid vahendeid. Naised teevad rohkem enesetapukatseid,“ märkis kliiniline psühholoog Eerik Kesküla Confido ajaveebis.

„Oluline on meeles pidada, et mida kauem olla kroonilise stressi seisundis ja tulla toime raskete tingimuste, ootuste ja nõudmistega, seda tõenäolisemalt mõned psüühikahäired ka välja löövad,“ hoiatas kliiniline psühholoog.

 „Ohustatud on just need, kes kalduvad perfektsionismi ja töönarkomaaniasse ning kes teevad mitmekordselt teiste tööd, tundes samal ajal, et nad ei tee piisavalt. Nii tekib rohkem pinget ja stressi kui keskmisel inimesel, kes suudab päeva lõpuks jätta töömured seljataha,“ mäkis Kesküla.

Koroonaaeg mõjus laastavalt ka meestele

Pole kahtlustki, et koroonaaeg on mõjunud laastavalt kõigile. Meestel on natuke vähem olnud ärevusega seotud pöördumisi võrreldes naistega, aga rohkem pöördutakse just meeleolulangusega. Sagenenud on kriisi ajal tekkinud esmaste psüühikahäirete sümptomid, mida kunagi varem ka elu keerulistel perioodidel pole sellisel määral olnud. Stressor ühiskonna- ja elumuutuste kaudu on suur.

„Traditsioonilistes soorollides on üldjuhul mees see, kes toob leiva koju ja on perekonna pea, kaitsja ja ülalpidaja. Seega tundub loomulik arvata, et mees peab olema tugev. Aga vaimse tervise probleeme peetakse nõrkuse märgiks ja nii tekibki olukord, kus mehed kannatavad ja teevad hambad ristis tööd edasi, kuigi tegelikult on päris raske olla,“ tõdes Kesküla. 

Ka ei tule meeste puhul üllatuseks, et identifitseeritakse ennast tööalaste tegevuste ja rolli läbi. „Koondamise või koju töötama asumisega muutub ka tüüpiline rutiin. Näiteks ollakse nüüd lastele ka õpetaja ja hoolekandja rollis, mis on paljude meeste jaoks midagi uut ja avaldab oma mõju. Meestel võib depressioon väljenduda näiteks vahel kurbuse asemel ärritumisena, aga võib väljenduda ka täiesti tavapäraselt,“ sõnas kliiniline psühholoog.

Võtmeroll on ennetusel

Inimese keskkond ja harjumused on seotud häirete avaldumise ja süvenemisega. „Ei ole normaalne teha tööd 10–12 tundi päevas. Samuti ei ole normaalne, kui füüsiliseks liigutamiseks ja trennitegemiseks jaksu ei ole, sest töö on vaimselt nii kurnav. Ennastkahjustav on ka harjumus jätta ära tegevused, mis aitavad tööst välja lülituda. Näiteks, kui trenni, sünnipäevale või sõpradega kokkusaamisele jäetakse minemata, muutub elu ühekülgsemaks ja muututakse vaimse tervise häirete osas haavatavamaks,“ hoiatas Kesküla.

Oluline on leida töö- ja eraelu tasakaal. Igas päevas võiks olla keegi, kellega rääkida asjadest, mis ei ole tööga seotud. Kui töösõpradega räägitakse väljaspool tööd ka ainult tööst ja erialast, siis see ei ole hea. Kui tunned või märkad, et kolleegil on tasakaal paigast nihkunud, leiab abi rääkimisest. 

Paljudel meestel on uskumus, et töö peabki olema raske ja kurnav ning elu ongi raske. Aga kui on tekkinud veendumus, et elu on kannatus ja kõik on halvasti, viitab see juba depressioonile. Elu võib olla palju mõnusam, kui sinna sekkuda ja nende probleemidega tegeleda. Ei ole normaalne, et enamik ajast on halb olla – ei peaks olema. Mehed aga kipuvad kannatama ja ootama – küll läheb üle. Kui ei lähe, otsitakse abi liiga hilja seisundis, kus tuleks juba ka haiglaravile pöörduda. 

„Nii ärevuse kui meeleolulangusega võivad olla esimesteks sümptomiteks unehäired, mis omakorda mõjutavad sooritust ja tekitavad stressi. Samuti tuleks märgata, kas õhtul läheb mõni klaas veini või õlut rohkem kui varem,“ kommenteeris Kesküla.

Kui märkad enda või lähedaste puhul kõrvalekaldeid tervislikust vaimsest seisundist, on oluline sellest rääkida ja vajadusel abi otsida. Eestis on võimalik pöörduda nii perearsti, vaimse tervise õe kui ka psühhiaatri poole otse haigekassa süsteemis ja erasüsteemis ka kliinilise psühholoogi või psühhiaatri juurde. 

Populaarsed lood mujal Geeniuses

Ära jää ilma päeva põnevamatest lugudest

Telli Geeniuse uudiskiri

Saadame sulle igal argipäeval ülevaate olulisematest Geeniuse teemadest.