„Oluline on meeles pidada, et mida kauem olla kroonilise stressi seisundis ja tulla toime raskete tingimuste, ootuste ja nõudmistega, seda tõenäolisemalt mõned psüühikahäired ka välja löövad,“ hoiatas kliiniline psühholoog.
„Ohustatud on just need, kes kalduvad perfektsionismi ja töönarkomaaniasse ning kes teevad mitmekordselt teiste tööd, tundes samal ajal, et nad ei tee piisavalt. Nii tekib rohkem pinget ja stressi kui keskmisel inimesel, kes suudab päeva lõpuks jätta töömured seljataha,“ mäkis Kesküla.
Koroonaaeg mõjus laastavalt ka meestele
Pole kahtlustki, et koroonaaeg on mõjunud laastavalt kõigile. Meestel on natuke vähem olnud ärevusega seotud pöördumisi võrreldes naistega, aga rohkem pöördutakse just meeleolulangusega. Sagenenud on kriisi ajal tekkinud esmaste psüühikahäirete sümptomid, mida kunagi varem ka elu keerulistel perioodidel pole sellisel määral olnud. Stressor ühiskonna- ja elumuutuste kaudu on suur.
„Traditsioonilistes soorollides on üldjuhul mees see, kes toob leiva koju ja on perekonna pea, kaitsja ja ülalpidaja. Seega tundub loomulik arvata, et mees peab olema tugev. Aga vaimse tervise probleeme peetakse nõrkuse märgiks ja nii tekibki olukord, kus mehed kannatavad ja teevad hambad ristis tööd edasi, kuigi tegelikult on päris raske olla,“ tõdes Kesküla.
Ka ei tule meeste puhul üllatuseks, et identifitseeritakse ennast tööalaste tegevuste ja rolli läbi. „Koondamise või koju töötama asumisega muutub ka tüüpiline rutiin. Näiteks ollakse nüüd lastele ka õpetaja ja hoolekandja rollis, mis on paljude meeste jaoks midagi uut ja avaldab oma mõju. Meestel võib depressioon väljenduda näiteks vahel kurbuse asemel ärritumisena, aga võib väljenduda ka täiesti tavapäraselt,“ sõnas kliiniline psühholoog.
Võtmeroll on ennetusel