Vaimne tervis

Eesti teadlaste uuring: puudust kannatavatel inimestel esineb keskmisest enam pandeemiast tingitud psühholoogilisi probleeme

Foto: Shutterstock

Hiljutise uuringu käigus intervjueeriti Eesti abiasutuste esindajaid ja ligi 60 kodutute öömaja, supiköögi ja rehabilitatsioonikeskuse klienti, et saada teada, millised on olnud nende kogemused koroonakriisi ajal.

Tartu Ülikooli ühiskonnateaduste instituudi kriisisotsioloogia uurimisrühma tulemused näitasid, et võrreldes tavapopulatsiooniga esines ühiskonna kõige haavatavamatel ja enim puudust kannatavatel inimestel keskmisest enam pandeemiast tingitud psühholoogilisi probleeme, stressi- ja ka depressioonisümptomeid.

„Aga nagu ühiskonnas üldiselt, on ka puudustkannatavad ja marginaliseerunud inimesed olukorraga toime tulnud väga erinevalt,“ selgitas kriisisotsioloogia uurimisrühma juht Kati Orru. 

Uuringus eristusid kolm rühma: oma kodus elavad abiorganisatsioonide kliendid, rehabilitatsioonikeskuste kaitse all olevad inimesed ja täiesti tänaval või ajutistes varjupaikades elavad inimesed. „Selgus, et pandeemia psühholoogilise mõju eest ei ole koduseinad kõige kaitsvamad. Võrreldes tänaval või rehabilitatsioonikeskustes elavate inimestega tunnevad kodus elavad inimesed olukorra pärast enam hirmu ja stressi,“ sõnas Orru.

Abiorganisatsioonide töötajatega tehtud intervjuude põhjal on kodutute öömaja pakkujatel, supiköökidel ja rehabilitatsiooniasutustel sitkust jätkunud ning nad on piirangutest hoolimata saanud anda abi paljudele inimestele, ehkki nende arv on koroonatingimustes mitmekordistunud. „Samas häiris neid omavalitsuse toe vähesus kriisi algusajal ja see, et puuduvad kriisiplaanid ja juhendid neile asutustele. Samuti on nende arvates suurenenud kodutute stigmatiseerimine,“ lisas Orru.

Veel näitas uuring, et puudustkannatavad inimesed, kes usaldavad valitsusasutusi ja valitsuse antavat infot, on altimad rakendama kaitsemeetmeid ja hoiduma kontaktidest, samal ajal kui tänaval elavatel inimestel on selgelt väiksem riskiteadlikkus ja usaldus ametlikest allikatest tuleva info vastu, samuti püüavad nad end vähem kaitsta. Infoallikatest kerkis kõigi uuritavate rühmade seas olulisimana esile televisioon, mille jälgijad usaldavad ühtlasi riiklikke infokanaleid rohkem kui näiteks need, kes kasutavad peamise infoallikana sotsiaalmeediat.

Tartu Ülikooli kriisisotsioloogia uurimisrühma eestvedamisel tehakse sama metoodika alusel uuringuid veel 14 riigis.

Populaarsed lood mujal Geeniuses

Ära jää ilma päeva põnevamatest lugudest

Telli Geeniuse uudiskiri

Saadame sulle igal argipäeval ülevaate olulisematest Geeniuse teemadest.