“Ühel hetkel loomikult tekib tunne, kes ma siis olen, kui ma ei tee oma erialast tööd? Kellele mind vaja on? Ma saan aru, et need on ühtpidi valge inimese, või noh, väljavalitud inimese mured. Mõelda, kes ma siis olen, samal ajal kui mul töökoht püsis ja ma ei pidanud mitte midagi tegema, aga võtsin iga kuu palka vastu. Aga ikkagi tekkis selline ebakindlus: kui mul ei ole mitte midagi ühiskonnale anda. Igal inimesel peab olema mingisugune väljund, aga kui ma ei saa teha oma tööd, kes ma siis olen?” küsib Reinsalu.
Ta teab täpselt, kuidas kodus tülidega hakkama saada
Elisabet ütleb,e t tülide korral tuleb iseendale otsa vaadata.Ning nendib, et ega see iga kord ei ole tore, mis sealt vastu vaatab.
“Mõnikord on seal see kuri kuningatütar. Me oleme (abikaasa Ardo Reinsaluga – toim.) suhteliselt emotsionaalsed inimesed. Me ikkagi tülitseme ja siis lepime. Oleme suutnud siiamaani nii hakkama saanud, et me ei jäta ühtegi asja vinduma, vaid me ikkagi klaarime ära ja isegi raskuste kiuste. Mõnikord tüli hinnaga istume maha ja proovime lahti rääkida miiniväljad, mis on tekkinud.”
Ta põhjendab, et on ju lihtne uks kinni lüüa ja minema minna. Aga kui sa oma probleemidega ei tegele, siis nad saavad su kätte nii ehk teisiti. “Saavad kui mitte Pärnumaal, siis Tallinnamaal või Valgamaal või Saaremaal või ükskõik, kus maal, kuhu sa lähed,” kirjeldab Reinsalu, et probleemide eest ära jooksmine ei ole lahendus.
Kuidas aga rääkida lastega soojätkamisest ning tõsise näoga vastata 7-aastase küsimusele “kes oli all ja kes oli peal”, saab teada podcast’i kuulates.
Podcasti toetab Eesti Loto, kelle jaoks eestlaste õnneküsimus on olnud tähtsal kohal juba 50 aastat.
