Jõuluaja stressitaseme tõusu võimendavad veel omakorda kiirustamine, lühenenud uneaeg, küllasõitudest või võõrustamisest tingitud lisaülesanded jms. Ei õnnestunud ehk jõulupraad? Või olid vanemad rahulolematud, et veetsite nendega liiga vähe aega? Võib-olla polnud lapsed oma kinkide üle rõõmsad ega tänulikud, kuigi kulutasite palju raha ja aega nende soetamiseks? Partner ei pööranud teile oodatud tähelepanu või ei märganud teie pingutust?
Kui meie ootused ei täitu, kogeme sageli keerulisi tundeid, nagu ärevus, üksindus, kõrvalejäetus, kurbus, kurnatus, ärritus, ebaõiglus. Need on täiesti mõistetavad tunded – kui aga puuduvad tööriistad nende õigeks väljendamiseks ning erimeelsuste korral üksteise toetamiseks, siis ongi tüli kerge tekkima.
Kui lisada sellele kooslusele veel alkohol, siis keevad tunded üle veelgi hõlpsamalt, luues soodsa pinnase konfliktide eskalatsiooniks. Just paarisuhtes võib aga peituda olulisi ressursse pühadestressi ja konfliktide vähendamiseks.
Tuvastage stressorid
Jõuluaskelduste üks suuri proovikive on vaimne koormus, mis kaasneb planeerimise ja korraldamisega. Sageli langeb selline koormus perekonnas pigem ühele partneritest ja soovist mitte üles võtta tüli, hoitakse esialgu stress endas ning püütakse toime tulla.
Kahjuks viib aga selline tunnete allasurumine ja vaikimine sageli hilisema stressitaseme tõusu ning plahvatuste või passiiv-agressiivse käitumiseni. Siis võime nähvata partnerile „Kas sa üldse kavatsed aidata mul koristada, enne kui külalised tulevad?“, selle asemel, et anda märku oma vajadusest toe järele hoopis pehmemal viisil. Ärritust ja ülekoormust saab ennetada ausa ja avatud kommunikatsiooniga, mis aitab meil tunda end olulise ja mõistetuna.
Partnerid saavad teineteist toetada mitmel viisil: