Jõuluaja stressitaseme tõusu võimendavad veel omakorda kiirustamine, lühenenud uneaeg, küllasõitudest või võõrustamisest tingitud lisaülesanded jms. Ei õnnestunud ehk jõulupraad? Või olid vanemad rahulolematud, et veetsite nendega liiga vähe aega? Võib-olla polnud lapsed oma kinkide üle rõõmsad ega tänulikud, kuigi kulutasite palju raha ja aega nende soetamiseks? Partner ei pööranud teile oodatud tähelepanu või ei märganud teie pingutust?

Kui meie ootused ei täitu, kogeme sageli keerulisi tundeid, nagu ärevus, üksindus, kõrvalejäetus, kurbus, kurnatus, ärritus, ebaõiglus. Need on täiesti mõistetavad tunded – kui aga puuduvad tööriistad nende õigeks väljendamiseks ning erimeelsuste korral üksteise toetamiseks, siis ongi tüli kerge tekkima.

Kui lisada sellele kooslusele veel alkohol, siis keevad tunded üle veelgi hõlpsamalt, luues soodsa pinnase konfliktide eskalatsiooniks. Just paarisuhtes võib aga peituda olulisi ressursse pühadestressi ja konfliktide vähendamiseks.

Tuvastage stressorid

Jõuluaskelduste üks suuri proovikive on vaimne koormus, mis kaasneb planeerimise ja korraldamisega. Sageli langeb selline koormus perekonnas pigem ühele partneritest ja soovist mitte üles võtta tüli, hoitakse esialgu stress endas ning püütakse toime tulla.

Kahjuks viib aga selline tunnete allasurumine ja vaikimine sageli hilisema stressitaseme tõusu ning plahvatuste või passiiv-agressiivse käitumiseni. Siis võime nähvata partnerile „Kas sa üldse kavatsed aidata mul koristada, enne kui külalised tulevad?“, selle asemel, et anda märku oma vajadusest toe järele hoopis pehmemal viisil. Ärritust ja ülekoormust saab ennetada ausa ja avatud kommunikatsiooniga, mis aitab meil tunda end olulise ja mõistetuna.

Partnerid saavad teineteist toetada mitmel viisil:

• Pange juba varakult kirja asjad, mida tuleb teha.
• Jagage ära ülesanded ja leppige kokku oodatud tulemustes. Abivahendina võib kasutusele võtta ka jagatud kalendri või nimekirja, et hoida teineteist arenguga kursis.
• Tunnustage teineteist pingutuse eest ja pidage meeles, et tegutsete ühise eesmärgi nimel.
• Jälgige arengut ja tundke huvi partneri kogemuse vastu. Küsige teineteiselt „Kuidas sul päriselt läheb? Kuidas end täna tunned? Mida ma saan teha, et tunneksid end hoituna?“.

Alustage õigesti ja kuulake, et mõista

Eesmärk ei ole siiski pingeid täielikult ennetada ja konflikti vältida – see oleks ebarealistlik. Vältimisest hoopis tõhusam on tegeleda keeruliste tunnetega õigel viisil ja veel enne, kui need eskaleeruvad plahvatuseks.

Kui tunned tekkimas ärritust ja ülekoormust, anna partnerile sellest teada pehmel viisil – väljenda oma tunnet konkreetse olukorra suhtes ja räägi oma vajadusest. Näiteks: „Ma tunnen end tänase päeva ettevalmistusi tehes ülekoormatuna, mulle on tõesti raske saada hakkama toidutegemise, koristamise ja laste elevusega, ning külalised on varsti siin. Vajan sinu toetust ja panust, et sellega toime tulla.”

Täpselt sama oluline on partneri pehmele lähenemisele vastata mõistmisega – proovi läheneda partneri murele uudishimuga ja tõesti kuulata, et saada aru, mida ta tunneb ja vajab. Enda kaitsmise või oma vaatepunkti seletamise asemel on hoopis tõhusam näidata partneri suhtes empaatiat ning tema tundeid valideerida. Näiteks võid öelda: „Aitäh, et sa seda mulle räägid. Tundub loogiline, et nende asjade korraldamine on ülekoormav ja ma ei taha kindlasti, et sa end jõuluõhtul niimoodi tunneksid.”

Pane tähele, et mõistmine ei tähenda nõustumist. Võib-olla saad panustada, kuid võib-olla tegid omalt poolt juba palju ning sul polegi ressurssi, et partnerit rohkem toetada. Siiski võib stressi maandamise ja tüli eskaleerumise eesmärgil olla kasu juba valideerimisest ning läheduse, näiteks ühe toetava kallistuse pakkumisest.

Lahendage hetkeprobleemi ja looge positiivne kontakt

Pea meeles, et sa ei pea lahendama ära kõikide pühade kõiki tülisid – eesmärk on pidada positiivselt käesolev vestlus. Heatahtlikud lahendused pisikestes igapäevastes hetkedes tekitavad lähedust ja hoiavad suhtes turvatunnet. Nii saad jõulud peetud rõõmsamalt ja hoiad suhtes head tasakaalu.

Konfliktis, nagu igapäevaeluski, on oluline heastada tekkinud kahju ja taastada kontakt väikeste heatahtlike sammude kaudu. Selleks sobivad hästi füüsilise läheduse pakkumine, empaatia, valideerimine, sõbralik huumor, avatud küsimused partneri mõistmiseks, tähelepanelik kuulamine jpm. Pane tähele, et iga negatiivse interaktsiooni kohta on oluline vastu pakkuda vähemalt viis positiivset!

Kui tunned tüli käigus siiski, et tunded hakkavad üle ujutama, on mõistlik teha paus, mille käigus püüa ennast rahustada ja toetada. Selleks kulub vähemalt 20 minutit mõnd lõõgastavat või mõtteid kõrvale viivat tegevust – tee üks jalutuskäik, kuula lemmikmuusikat, võta hetk omaette või mängi lastega. Rääkige probleemist edasi, kui olete rahunenud ja suudate taas pakkuda teineteisele mõistmist ning väljendada oma tundeid pehmel viisil.

Hoidke ootused realistlikud

Ole valmis selleks, et kõik ei kulge ootuspäraselt ega pingevabalt, isegi kui näed tõsist vaeva selle saavutamiseks. Tõenäoliselt juhtuvad ikka tavapärased asjad – osad perekonnaliikmed käituvad nii, nagu nad alati on käitunud, või ei suuda lapsed vaos hoida oma elevust. Seades realistlikud ootused ja toetades teineteist partneritena, tunnete end kindlasti pühade ajal rohkem hoituna ning armastatuna.