Vaimne tervis

Kas on normaalne rääkida endast kolmandas isikus? Vastus võib sind üllatada

Riigikogu esimees Jüri Ratas.Foto: Mihkel Maripuu / Postimees / Scanpix

Kas tead, mis ühendab Julius Caesari, Salvador Dalid, Pelet, Donald Trumpi ja Jüri Ratast? Kõik need kuulsad mehed on armastanud endast aeg-ajalt kõnelda kolmandas isikus.

Möödunud neljapäeval eetris olnud “Aktuaalses kaameras” rääkis vastselt riigikogu spiikriks valitud Jüri Ratas endast kolmandas isikus neil momentidel, kui puudutati näiteks korruptsiooni Keskerakonnas ja abordikeelustajatele riigi raha eraldamist.

Psühhiaater Jüri Ennet ütles Õhtulehele, et kui ühelt ühiskondlikult positsioonilt või ametilt teisele minna, siis sobib kasutada kolmandat isikut küll. “Seal midagi halba ei ole. Jüri jääb Jüriks ja Ratas jääb Rattaks, aga uued on sotsiaalsed rollid ja üleminek ühelt teisele.”

Mentalfloss.com kirjutab, et jalgpallilegend Pele, kelle sünnitunnistusel on nimi Edson Arantes do Nascimentos, on oma harjumust selgitanud sellega, et mõtleb endast kui kahest erinevast inimesest.

“Muidugi mõtlen Pelest kui teisest inimesest,” ütles jalgpallur 1994. aastal intervjuus Sports Illustratedile. “Kui Pelega kohtusin, olin seitsme-kaheksa-aastane. Pelel pole rahvust, rassit, usku ega värvi. Inimesed kogu maailmas armastavad Pelet. Edson on mees nagu teised mehed.”

Illeism võib tunduda pisut veider, kuid on uuringuid, mis näitavad, et endast kolmandas isikus rääkimine võib mõnikord aidata olukordi läbi mõelda ja enda emotsioone reguleerida.

USAs asuva Michigani ülikooli psühholoogiateadlaste tehtud uuring näitab, et nii-öelda enesekõne võib olla lihtne enesekontrolli saavutamise viis, avaldab Sciencedaily. Näiteks kui Juhani nimega mees on hiljuti mingil põhjusel ärritunud, saab ta endast kolmandas isikus rääkides oma tundeid kergesti peegeldada (“Miks on Juhan ärritunud?”) ja see võib aidata emotsioone talitseda.

“Arvame, et viitamine iseendale kolmandas isikus aitab inimestel mõelda endast sarnasemalt sellega, kuidas nad teistest mõtlevad,” ütles Michigani ülikooli psühholoogiadotsent Jason Moser. Ta lisas, et see aitab inimestel oma kogemustest psühholoogiliselt eemalduda, mis võib sageli olla kasulik emotsioonide reguleerimisel.

Kanadas Waterloo ülikoolis tehtud illeismiuuringu juht dr Igor Grossmann toob samuti välja, et enesekõne, kui seda kasutatakse näiteks mingist sündmusest kõneldes, loob rääkijale võimaluse näha asju laiemalt – justkui kolmanda isiku vaatenurgast. Nii saab võtta arvesse suuremat pilti sündmusest, selle asemel et keskenduda ainult oma vahetutele tunnetele, mis võivad sageli olla eksitavad.

Populaarsed lood mujal Geeniuses

Ära jää ilma päeva põnevamatest lugudest

Telli Geeniuse uudiskiri

Saadame sulle igal argipäeval ülevaate olulisematest Geeniuse teemadest.