Vaimse tervise muredest rääkimist peetakse naiste pärusmaaks

Kogemusnõustaja Karl Erik Saks, kellel on fibromüalgia sündroom, mida iseloomustavad ülekeha fantoomvalud ja suurenenud valutundlikkus, koges lapsepõlves koolikiusamist ning on vajanud vaimse tervise abi.

“Mind narriti lapsena, et ma olen nõrk. Selleks, et sellest üle saada, oli mul tarvis oma nõrkust tunnistada. Suureks abiks oli mulle lähedaste tugi, kuid igal poisil või mehel ei ole kahjuks pere tuge,” selgitas Saks. “Kui ühiskond ütleb mehele, et ta peab olema tugev, siis see on küllalt raske ülesanne. Oma nõrkuse tunnistamist ja vaimse tervise muredest rääkimist peetakse naiste pärusmaaks.” 

Saksa sõnul aktsepteeritakse meeste feminiinse poole väljendumist ühiskonnas praegu tema noorusajaga võrreldes siiski rohkem. “Täna ei vaadata enam viltu, kui mees paneb juuksed patsi ja tunnistab, et ka temal on emotsioonid. Samas kui öelda tavalisele mehele, et ta peaks oma feminiinse külje üles leidma, on see talle ometi solvav,” arvas Saks.

Kuhlbach ütles, et feminiinsus meestes ja maskuliinsus naistes võimaldab olla rollivalikutes vabam. “Kui mees välistab enda feminiinsuse, siis ta ei ole enam mees, vaid muutub macho meemiks. Mehed, kes jaatavad oma feminiinsust, on palju paindlikumad ja kohanemisvõimelisemad, mis on üks vaimse tervise võtmesõnadest,” selgitas Kuhlbach.

Psühholoogilise vastupidamise aluseks on paindlikkus, kuid DJ ja vaimse tervise aktivist Kersten Kõrge peab probleemiks seda, et eesti keeles puudub sõna, mis räägiks vastupidamisest läbi paindlikkuse. „Kui keeles puudub vastav sõna, siis ei saa teatud teemast ka rääkida. Sõnaga „vastupidamine“ paralleelselt kasutatakse sõna „sitkus“, kuid nendes kummaski ei sisaldu paindlikkuse komponent. Praegu on vastupidamise kirjeldamiseks läbi paindlikkuse kasutusele võetud sõna „säilenõtkus“,“ selgitas Kõrge.

Milliseks meheks sirguvad tänased kolmanda klassi poisid?

Saksa sõnul tuleks poisse kasvatada hoolivateks. “Hoolivus on väärtus, mida tuleks ka poistele õpetada. Vanemad küll hoolivad ja hoolitsevad poiste eest, kuid kui nad saavad täiskasvanuks ja asuvad iseseisvalt elama, siis sageli nad ikkagi ei oska hoolida ega märgata,” rääkis kogemusnõustaja Saks.

Kõrge tõi välja, et neuroloogiliselt on poisid tüdrukutest eneseregulatsiooni oskustes maas 2-3 aastat ning jäävad koolis hätta. Sellele lisanduvad hilisemas eas naistega võrreldes kehvemad sotsiaalsed oskused. “Poisid saavad oma sotsiaalseid oskusi arendada näiteks internetis mängides,” rääkis Kõrge. 

Saks, kes nõustab inimesi ka videomängu sõltuvuse korral, ütles, et interneti mängukeskkondades saavad poisid ja mehed proovida ka selliseid rolle, mis päris elus neile võõrad on. “Näiteks saab olla mõnes rollimängus aitaja rollis ja see õpetab hoolivust. Videomängude keelamise asemel võiks mõelda, kuidas aidata noortel arvutimängus kogetu ja õpitu päris maailma üle kanda,” rääkis Saks. 

Saaremetsa sõnul on meeste sõnavaras hoolimine kaitsmise tähendusega. “Kui mees millegi eest hoolitseb, siis see väljendub kaitsmise, muretsemise ja võitlemisena. See on mehe arusaam hoolimisest. Nii on see olnud sellest ajast peale, kui mees seisis nuiaga koopa ees ja oma peret kaitses,” selgitas ta. 

Oma naiseliku poole tunnistamiseks ei pea mees seelikut selga panema

Kõrge ütles, et mehed vajavad oma ellu missiooni, sest muidu jäävad nad justkui ripakile. 

Ka Kuhlbachi sõnul janunevad mehed eesmärgi järele, mis annab elule suuna. “Vahel muidugi tormatakse sihti otsides vales suunas. Oma tööpraktikas rõhutan alati, et tähtis ei ole pidev tegemine, tihti rapsimine, vaid olemine ja eelkõige tasakaalus olemine. See on oskus, mida saab elu jooksul arendada ja kunagi ei ole hilja,“ lisas Kuhlbach.

“Tihti räägitakse eeskujuks olemisest, aga see algab meist endist. Tunnistame oma tugevusi ja oma nõrkusi, oma mehelikke ja naiselikke pooli. Ega sellepärast ei pea seelikut selga panema, et mul naiselik pool on olemas,” rääkis Saaremets.

Kuhu vaimse tervise abi saamiseks pöörduda?

• Oma vaimse tervise murega pöördu julgelt oma perearsti poole.
• Soovi korral saab nõu küsida üleriigilisest tasuta perearstinõuandetelefonilt 1220.
• Veebinõustamine – peaasi.ee; lahendus.net.
• Eluliin (eluliin.ee või 655 8088 (eesti keeles), 655 5688 (vene keeles).
• Hingehoiu telefon 116 123 (24h)
• Eluliin: 6558 088 (eesti keel), 655 5688 (vene keel) 

Meeste vaimse tervise arutelu “Diagnoos-mees?” toimus 13. augustil Paides arvamusfestivali vaimse tervise alal.