Vaimse tervise muredest rääkimist peetakse naiste pärusmaaks
Kogemusnõustaja Karl Erik Saks, kellel on fibromüalgia sündroom, mida iseloomustavad ülekeha fantoomvalud ja suurenenud valutundlikkus, koges lapsepõlves koolikiusamist ning on vajanud vaimse tervise abi.
“Mind narriti lapsena, et ma olen nõrk. Selleks, et sellest üle saada, oli mul tarvis oma nõrkust tunnistada. Suureks abiks oli mulle lähedaste tugi, kuid igal poisil või mehel ei ole kahjuks pere tuge,” selgitas Saks. “Kui ühiskond ütleb mehele, et ta peab olema tugev, siis see on küllalt raske ülesanne. Oma nõrkuse tunnistamist ja vaimse tervise muredest rääkimist peetakse naiste pärusmaaks.”
Saksa sõnul aktsepteeritakse meeste feminiinse poole väljendumist ühiskonnas praegu tema noorusajaga võrreldes siiski rohkem. “Täna ei vaadata enam viltu, kui mees paneb juuksed patsi ja tunnistab, et ka temal on emotsioonid. Samas kui öelda tavalisele mehele, et ta peaks oma feminiinse külje üles leidma, on see talle ometi solvav,” arvas Saks.
Kuhlbach ütles, et feminiinsus meestes ja maskuliinsus naistes võimaldab olla rollivalikutes vabam. “Kui mees välistab enda feminiinsuse, siis ta ei ole enam mees, vaid muutub macho meemiks. Mehed, kes jaatavad oma feminiinsust, on palju paindlikumad ja kohanemisvõimelisemad, mis on üks vaimse tervise võtmesõnadest,” selgitas Kuhlbach.
Psühholoogilise vastupidamise aluseks on paindlikkus, kuid DJ ja vaimse tervise aktivist Kersten Kõrge peab probleemiks seda, et eesti keeles puudub sõna, mis räägiks vastupidamisest läbi paindlikkuse. „Kui keeles puudub vastav sõna, siis ei saa teatud teemast ka rääkida. Sõnaga „vastupidamine“ paralleelselt kasutatakse sõna „sitkus“, kuid nendes kummaski ei sisaldu paindlikkuse komponent. Praegu on vastupidamise kirjeldamiseks läbi paindlikkuse kasutusele võetud sõna „säilenõtkus“,“ selgitas Kõrge.
Milliseks meheks sirguvad tänased kolmanda klassi poisid?