“Aga isegi niivõrd hästi organiseeritud koolist saime kinnitust, et vaimse tervise õde, kes saaks aeg-ajalt oma teadmistega abiks olla, on väga oodatud ekspert,” tõdes Läheb.
Tervisekontrollis nüüd ka vaimse tervise teemad
Tutvumise kõrval võtavad vaimse tervise õed osa ka koolilaste tervisekontrollidest, kus õpilased vastavad psühhosotsiaalsele küsimustikule. Õpilaste tervise hindamisel oli seni tähelepanu pööratud enamasti füüsilisele tervisele. Koroonaajal kerkisid selgemalt esile vaimse tervise mured.
Sellega seoses hakkas Tallinna koolitervishoid otsima võimalusi, kuidas paremini märgata ja toetada õpilasi, kes just selles vallas abi vajavad. Nii valmis küsimustik koos vastustest tuleneva tegevusjuhisega, mille valmimisse andsid oma panuse ka vaimse tervise õed.
“Õpilased ei vasta küsimustele omaette ja kirjalikult, tegu on sisuliselt vestlusega lapse ja kooliõe vahel. Läbivaatuse juhendist tulenevate klassifikaatorite põhjal on kooliõel võimalik välja selgitada õpilase eluviisi, emotsionaalsete tunnete ning sotsiaalsete suhete tugevad ja nõrgad küljed. Näiteks on üks klassifikaator “kurvameelsus”, seal küsitakse õpilaselt, kas tal on olnud häirivaid mõtteid, kas ta on end tundnud kurvana, üksinda. Aitasime ka õdesid koolitada, kuidas seda vestlust läbi viia ja nüüd oleme käinud mõnes koolis vaatamas, kuidas küsimustele vastamine läheb. Õed on väga tublid, nad oskavad lapse vastuse põhjal vajadusel ka lisaküsimusi küsida,” kiidab Ragne Läheb.
Tema sõnul on küsimustik päris hea indikaator, mis näitab kätte abi vajavad lapsed. “Vahel on vaja ainult ühte-kahte kohtumist vaimse tervise õe või koolipsühholoogi juures, aga välja võib kooruda ka raskem seisund. Siis tuleb vajadusel konsulteerida arstiga,” tõdeb Läheb, kelle sõnul ei pane vaimse tervise õde diagnoosi ega määra ravi. “Sellega tegeleb psühhiaater. Meie aga saame jääda patsiendi seisundit jälgima ning vajadusel toetada teraapiaga.”
Ragne Läheb on vaimse tervise alal töötanud juba 20 aastat. “Sellest ajast on muutunud palju – kui kunagi tegeleti laste vaimse tervise valdkonnas peamiselt arenguhäiretega, siis nüüd on levinumad seisundid depressioon, ärevushäired, ATH. Ja juhtumid on keerulised, enam ei ole väga palju niinimetatud õpikunäiteid, hästi palju on kombineeritud diagnoose.”