Kiusamise vormid on ajas ka muutunud, näiteks on tehnoloogia arenguga lisandunud küberkiusamine, mille piiramine on eriti keeruline, sest kooli käed ja silmad ei ulatu nutitelefoni. „Lapsed postitavad ebasobivaid pilte ning jagavad kaaslasi alandavat sisu sotsiaalmeedias. Ohvritest tehakse videoid ja meeme, mida kasutatakse kurjadel eesmärkidel,“ kirjeldab psühholoog olukorda.

Koolipsühholoogi roll ja kättesaadavus Eestis

Eestis töötab umbes 300 koolipsühholoogi, kuid paljudes õppeasutustes on neist siiski puudus. Feldman märgib, et kui koolis pole psühholoogi, on lapsevanematel õigus pöörduda eravastuvõtule, mille kompenseerib vajadusel kohalik omavalitsus. Kool saab õpilaste toetamiseks palju ära teha, sisendades kiusamisest rääkimise olulisust ning pakkudes lastele aktiivselt tuge.

Feldmani sõnul on lapsel oluline teada, et koolis on alati koht, kuhu murega pöörduda. Lisaks tuleks lastele põhjalikult selgitada, et kiusamisest teavitamine pole kaebamine, vaid õige tegu, sest kui tulla rääkima, siis probleemiga ka tegeletakse. „Kui laps saab korra tunde, et probleemist rääkimine kasvõi pisutki või mõneks ajaks aitas, mitte ei teinud olukorda hullemaks, siis pöördub ta järgmine kord palju julgemalt psühholoogi või õpetaja poole ning soovitab seda ka sõpradele,” lisas ta. 

Vanemate ja lähivõrgustiku mõju

Lapse lähivõrgustiku hoiakud ja kodune suhtlus mõjutavad oluliselt lapse käitumist. „Vanem, kes pidevalt kritiseerib teisi või iseennast, loob soodsa pinnase nii kiusaja kui ka kiusatava kasvamiseks,“ selgitab Feldman.

Kui lapse käitumises on märgata muutusi, tuleb kohe reageerida. Näiteks muutused söömiskäitumises, unehügieenis, suhtlemises eakaaslastega või õppeedukuses on olulised indikaatorid, mis viitavad, et lapsel võib olla probleeme.

„Kui laps, kes on varem olnud elav, tõmbub järsku endasse või muutub vastupidi väljakutsuvaks ja trotslikuks, võib see viidata kiusamisele,“ toob Feldman näite. „Sageli märkavad lapsevanemad küll laste käitumises muutusi, kuid põhjendavad seda kasvamise või vanusega seotud loomulike protsessidega. Sellist eeldust ei ole aga õige teha,“ lisab psühholoog.

Kiusamise juhtumid on väga keerulised ning mitmetahulised. Ka kõige paremate kavatsuste juures võib lapsevanematel olla keeruline neid lahendada ning vaja oleks professionaalset nõustamist. Tuge ja abi vajavad nii kiusamise ohvriks langenud laps ja tema vanemad kui ka kiusaja ja tema pere. Oluline on, et ka kiusaja saaks ära kuulatud ja toetatud, sest tema käitumise taga on samuti sageli mõni sügavam probleem, millega tuleb tegeleda.