Vaimne tervis

Kuidas kooli algusega seotud stressi ja ärevust ära tunda?

1. septembrist alustab tööd koolipsühholoogide tugiliin

Anna endale aega kooli algusega kohaneda ja tea, et sul on alati õigus ja võimalus abi küsida.Foto: Shutterstock

Kooliaeg on taas käes ja on täiesti loomulik, et sellega kaasnevad muremõtted või ärevustunne. Saue Gümnaasiumi Psühholoog Kairi Kull jagab põhikooli- ja gümnaasiumiealistele noortele nippe stressi ja ärevusega toimetulemiseks ja enestetunde parandamiseks.

Psühholoog Kairi Kull tõdeb Peaasi.ee videos, et osade jaoks hiilis koolialguse stress tasapisi ligi juba nädal-kaks enne kooli, teiste jaoks aga tuli see suure tugeva seisundina päev-kaks enne esimest septembrit.

Teatav tagasilangus kahe-kolme nädala jooksul, kui kool on taas alanud, on tegelikult igati normaalne. Oled ju pärast pikka suvepuhkust hoopis teises rütmis ja rutiinis. Nüüd ongi vaja iseendale aega anda uuesti selle kõigega harjumiseks. Ole enda vastu leebe, ole heatahtlik ja püüa mõista, et see harjumine nõuabki aega.

Kuidas ära tunda, kas algav kooliaasta tekitab sinus stressi või ärevust?

Emotsionaalsel tasandil võib sellest märku anda tavapärasest kergemini ärritumine – asjad, mis muidu sind kuidagi ei mõjutaks, ajavad sind rohkem endast välja. Kas tunned, et tahaksid rohkem üksinda olla, samas sulle ei meeldi sellega kaasnev üksildustunne? See vastanduv tunne sinu sees on samuti märk ärevusest.

Füüsilisel tasandil võib stressist märku anda see, kui kooli peale mõtlemine tekitab sinus erinevaid valusid. Näiteks põhjendamatu peavalu või kõhuvalu või uinumine on raske ja ärkad öö jooksul mitu korda üles.

Samuti võid olla loid, väsinum ja ka depressiivsed mõtted hiilivad ligi. Mõtted on muutunud väga must-valgeks ja postiivse leidmine osutub igapäeaselt järjest raskemaks. Stressile ja ärevusele viitavad ka keskendumisraskused. Kui lähed kooli ja järsku enam ei taha varasemalt teatud faktid üldse meelde tulla – teadsid varem suurepäraselt, mis on meie riigi pindala, kuid nüüd see enam üldse ei meenu.

Kuidas iseennast aidata?

Küsimus on tasakaalus, piisavalt peab endale andma kõiki vaimse tervise vitamiine: piisav liikumine, kosutav uni ja puhkuseaeg, tervislik toitumine, head kogemused-emotsioonid, mõnusad suhted lähedastega.

Kui muretsed, kuidas kooli minnes üle pika aja taas klassikaaslastega jutule saada või õpetajatega harjuda, siis tea, et sa ei ole ainuke, kes nii tunneb. Paljude jaoks on selline ebakindlus ja kohmetus omane. Ka õpetajate jaoks.

Hakka iseendale päevaplaani looma. Pane paika, millal lähed magama, millal peaksid ärkama, mis kellaaegadel oled koolis, millal on huvitegevuste aeg, millal kohtud sõpradega, millal on võimalik pereliikmetega aega veeta, millal võtad aega iseenda jaoks.

Kindlast planeeri päeva sisse mitu erinevat puhkepausi. See võib tunduda kunstlik ja naljakas, aga päevaplaani koostamine annab kindlustunnet ja ei lase ära unustada enda jaoks vajalikku puhkeaega.

Sul on alati õigus ja võimalus abi küsida

Kooli alguses tekkivaid muremõtteid või ärevustunnet oleks hea kellegi usaldusväärsega jagada. Kuidas aga lähedastega rääkida sellest, kui tunned, et stressi ja pinget on palju? Oluline on leida sinu enda ja kuulaja jaoks sobiv aeg, mil kumbki ei pea kellaaja peale kuhugi jooksma.

Alustuseks palu lihtsalt ennas ära kuulata, et teine pool ei jagaks oma mõtteid, kommentaare või ettepanekuid. Vahetevahel piisabki lihtsalt sellest, kui saad oma emotsioone, mõtteid ja tundeid kellegagi jagada. Kui tunned aga, et sooviksid mingeid mõtteid või lahendusi või tuge teiselt poolt, siis anna märku, et oled valmis tema ettepanekud ära kuulama. Pea aga meeles, et sa ei ole kuidagi kohustatud teiste ettepanekuid jälgima. Lõpliku otsuse teed ikkagi sina.

Kas tunned, et lähedatse hulgas ei ole kedagi, kellega julgeksid või tahaksid oma muremõtteid jagada? Pöördu julgelt oma koolipsühholoogi poole või kui teda sinu koolis ei ole, siis näiteks koolõe või perearsti poole. Samuti saad rääkida nõstajaga lasteabi.ee või peaasi.ee lehel.

Lisaks avatakse 1. septembrist ka koolipsühholoogide tugiliinid 1226 (eesti keeles tööpäeviti kell 16-20) ja 1227 (vene keeles teisipäeviti kell 16-20), kuhu kõik õpilased ja ka lapsevanemad helistada võivad.

Populaarsed lood mujal Geeniuses

Ära jää ilma päeva põnevamatest lugudest

Telli Geeniuse uudiskiri

Saadame sulle igal argipäeval ülevaate olulisematest Geeniuse teemadest.