Psühholoog ja olevikuterapeut Helena Väljaste number üks nõuanne on olla teadlik tööriistadest, kuidas enda vaimse tervise eest hoolitseda ning olla tähelepanelik muutuste suhtes: nii enda kui ka end ümbritsevate inimeste osas.
Milliseid ohumärke tähele panna?
“Me toimime inimestena kui teflonpann heale ja takjapael halvale – takerdume oma tähelepanu ja mõtetega hõlpsasti selle külge, mis on probleemne ja jääme nende emotsioonide pantvangi. Muremõtete keerises on end raske töölainele lülituda ja ülesannetele keskenduda,” kirjeldab Väljaste.
Uuringus osalenud inimesed tõid välja, et peamiselt ilmutab salakaval tööstress end pidevas väsimustundes, aga ka negatiivses meeleolus ja keskendumisraskustes. Äärmuslikematel juhtudel toodi koguni välja, et tööstressist tingituna välditakse klientide või kolleegidega suhtlemist ega taheta hommikuti tööd alustada.
Neid ohumärke toob välja ka spetsialist: psühholoog Väljaste sõnul on tugevas stressiseisundis inimese peamisteks tundemärkideks raskused tööle keskendumisega, tööülesannete pidev edasilükkamine, suutmatus otsustada, kurvameelsus, pessimism ja kerge ärrituvus.
“Tööstressis inimene on enamasti juba intuitiivselt äratuntav. Enamlevinud sümptomid on probleemid keskendumise, mälu, otsuste langetamise ja motivatsiooniga. Tema tavapärane käitumine võib olla muutunud või ta kaebab tervisemuresid, väsimust, kurnatust,” toob psühholoog välja.
“Ta võib tunduda eemalolev, kurvameelne, ükskõikne, ärev, kergesti ärrituv, pessimistlik, kritiseeriv. Ta võib sagedasti töölt puududa, võib eemale hoida erinevatest sündmustest ja tööülesannetest, teha rohkem vigu ning äärmisel juhul võib tema juures näha märke sõltuvuskäitumisest. Neid ohusignaale tasuks jälgida nii enda puhul, aga ka oma kolleegide ja lähedaste puhul,” lisab Väljaste.
