Nii nagu enamike psühhiaatriliste seisundite korral, võivad ka aktiivsus- ja tähelepanuhäirel (ATH) olla erinevad sümptomid erineva raskusastmega. Näiteks kogeb tähelepanu hajumist aeg-ajalt meist igaüks. Millal aga seostada seda ATH-ga ja mida teha, kui tähelepanu kipub liialt hajuma, selgitab Confido psühhiaater Karl Pärn.

Meie igapäevaelu iseloomustab informatsiooni ja väliste stiimulite rohkus. Saame pidevalt e-kirju, teavitusi ja sõnumeid ning igale küsimusele on võimalik otsida vastuseid mõne näpuvajutusega. Soositud on korraga nii individualism kui ka võrdväärne saavutus teistega, ja seda igas eluvaldkonnas – töös, õppimises, pereelus. Koormus ajule on suur ning seetõttu on ka loomulik, et aju oskab enda väsimisest meile märku anda.

Kuidas teha vahet, kas tähelepanuvõime langus on tingitud väsimusest või on põhjus ATH? 

Confido psühhiaatri dr Karl Pärna sõnul on aktiivsus-tähelepanuhäire korral tegemist sündroomiga, mida iseloomustavad kolm tuumsümptomit: tähelepanematus, hüperaktiivsus ja impulsiivsus. “ATH on olemuselt peaaju neuroarenguline eripära. Alates närvisüsteemi arenemisest looteeas on olemas muutused teatud närvirakkude vahelistes ühendustes, mille sümptomid avalduvad varases lapsepõlves,” räägib dr Pärn.