Kogumispäeviku podcast’is käinud psühholoog ja vaimse tervise portaali Peaasi.ee koolitaja Elina Kivinukk tõi välja mõned märgid, mis võivad viidata rahaärevusele:

1. Pidev muretsemine: muremõtted tiksuvad pidevalt peas ning häirivad näiteks und, töötamist või suhteid.
2. Kindlate tegevuste või asjade vältimine: kui saabub arve, ei taheta seda avada või sellega üldse tegeleda, samuti välditakse uudiste lugemist või kuulamist.
3. Kehalised reaktsioonid: näiteks hinnatõusust lugedes tõuseb pulss ja suureneb ärevus. 

Kivinukk märkis, et sageli ei taheta tunnistada, et raha tekitab muret, ega ka seda, kui suurt rolli see meie jaoks mängib. Ärevuse leevendamiseks soovitab psühholoog hakata teadlikult rahakasutamise ja -kulutamise mõttemustreid märkama ning välja selgitama.

„Näiteks vaadata oma pere lugu – millises kodus on üles kasvatud või millised on need sündmused, mis on meid mõjutanud. On üks vana ütlus: inimestel, kes on kunagi nälga tundnud, ei saa kõht kunagi täis. Seega tuleks tähele panna, mis tunded ja soovid tekivad nüüd nendesse märgilistesse olukordadesse sattudes.“ 

Lisaks tasub proovida ümberraamistamise tehnikat ehk mõelda, kuidas olukordi tõlgendada. “Näiteks arvet saades sõnada endale, et olen selle rahaga midagi kasulikku teinud. Lisaks saab praegusel ajal kokkuhoidliku elustiili ümber raamistada keskkonnasõbralikku võtmesse. See, et kulutan mõningatele asjadele vähem, aitab ümbritsevat loodust hoida,“ soovitas Kivinukk. 

Kuidas kogumispäeviku grupi liikmed rahaärevuse teket ennetavad? 

Meeldivas seltskonnas viibimine

Paljud kogumispäeviklased tõid välja pereliikmed, kelle seltskond pakub rõõmu ja kosutust. Oma kaaslase ja lastega suheldes võiks keskenduda positiivsetele emotsioonidele. Lähedased on loomulikult toeks ka keerulistes olukordades, et ei peaks oma murede ja kohustustega üksi jääma. „Kui endal on palju asju veel õhtul teha, siis delegeerida mõni asi elukaaslasele. Asjad saavad tehtud ja endal ei lange tuju miinusesse,“ kinnitas kogumispäeviku grupi liige.

Sama oluline roll on sõpradel ja pere lemmikloomadel, kellega koos saab aega veeta ning tuua argipäeva vaheldust. „Teaduslikult on tõestatud, et suhtlus koeraga vähendab stressi ja alandab vererõhku. Lisaks on koer suurepärane jalutuskaaslane ja sunnib iga päev iga ilmaga õue liikuma minema. Minu neljajalgne sõber teeb mind iga päev rõõmsaks,“ mainis teine grupiliige.

Hobidega tegelemine

Üks peamine soovitus oli tegeleda nende asjadega, mis rõõmu pakuvad. Selleks võib olla treenimine, looduses käimine, lugemine, taliujumine… See nimekiri on tegelikult lõputu. Kui on juba selge, mis hinge rõõmustab, siis on lihtsam ka millegi muu arvelt kokku hoida, sest murede ennetamine on alati odavam.

Hobidega tegelemise juures rõhutati, et väga kerge on ära unustada endale vaba aja võtmise olulisust. Vaimse tervise toetamise mõttes ongi lemmiktegevuste juures oluline just regulaarsus. „Kui tükk aega ei tee, siis enam ei mäleta, mis meeldib, ja sealt edasi on juba kergem läbi põleda,“ sõnas üks grupiliige.

Teadlikkus stressiallikatest

Praegusel ajal on inimesed õnneks juba varmamad abi küsima. Seda kinnitab ka see, et ühe soovitusena käis kogumispäeviku postitustest läbi julgustus endale tunnistada, kui on raske, ning vajaduse korral sellest rääkida ja otsida abi.

Samuti toodi välja, et kui tunnetatakse, et pidevas uudisvoos viibimine, ummikutes istumine või sotsiaalmeedia infovoog väsitab, siis tasuks sellest paus võtta või leida alternatiiv. „Igapäevaselt olen näiteks õnnelik võimaluse üle rongiga tööl käia, selle asemel et autoga tipptunniliikluses tiksuda. Närvi-, aja- ja rahakulu väheneb märkimisväärselt,“ tõi üks vastaja näitena.