Konfliktsete olukordade lahendamiseks ei piisa alati sõnadest, vaid teinekord tuleb sekkuda füüsiliselt, leiab Verge koolitaja ja kliiniline psühholoog Airiin Demir. Millised olukorrad nõuavad füüsilist sekkumist ja kuidas teha seda viisil, et säiliks nii enda kui hoolealuse turvalisus?

„Füüsilist sekkumist tuleb viimase hetkeni vältida, kuid teatud olukordades on see hädavajalik,“ kinnitas Verge koolitaja ja kliiniline psühholoog Airiin Demir. Kui enamasti nähakse füüsilist sekkumist kui vägivaldset tegevust, siis reaalsuses saab see aga olla inimväärikas ja olukorda lahendav. 

„Konfliktse olukorra eskaleerumisel ja tõsise olukorra lahendamiseks, on vaja teinekord suunata inimene turvaliselt olukorrast eemale,“ selgitas Demir aktiivse suunamise tehnika kui ühe füüsilise sekkumise võimaluse vajadust. „Teinekord on vaja füüsiliselt sekkuda siis, kui desorienteeritud patsient vehib kätega. Tema aitamiseks on tarvis oskust vehkivaid käsi peatada nõnda, et keegi viga ei saa,“ sõnas Demir.