Sotsiaalkaitseminister Signe Riisalo sõnul mõjutavad lapse heaolu ja arengut oluliselt peresuhete kvaliteet ja vanemlikud oskused. „Enda tunnete teadvustamine ja rahunemispausi võtmine on tähtis oskus nii täiskasvanule kui ka lapsele kogu eluks. Täiskasvanuna tuleb lisaks enda tunnetele tajuda ka lapse ärevust ning aidata tal sellega toime tulla. Nii olen ka ise leidnud end koos lapsega voodi all vaikimas – pakkudes talle lähedust ja kindlustunnet, kuid jättes kõrvale enda targutavad õpetussõnad, mille mõju lapsele on vaid ärevuse ja ebamugavuse kasv,“ ütles minister Riisalo.
Mida üks rahunemispaus endast kujutab?
Rahunemispaus – see on teadlik aja mahavõtmine oma keha ja meele rahustamiseks. Rutiinsed rahumeelsed harjumused iseenda rahustamiseks on need, mille toel saab laps edaspidigi elus paremini toime tulla. Nii teab laps, kuidas toimida, kui mingis olukorras tekib näiteks viha väikevenna ootamatu käitumise peale või kurbus, kui lasteaiasõber ei taha temaga koos mängida.
Lühike paus, et maha rahuneda või enesevalitsus tagasi saada, on tänapäeva ärevas maailmas oma tugevate tunnetega toimetuleku viis, mida lapsed saavad kogu elu vältel kasutada, kui see neile väikesest peast selgeks õpetada.
Võtteid ja tehnikaid, mida rahunemispausi ajal kasutada, on mitmeid. Ühte kindlat nippi, mis sobiks igale vanemale ja lapsele, ei ole olemas. Sobivad näiteks erinevad hingamistehnikad, füüsiliste liigutustega harjutused, visualiseerimis- ja meelerahuharjutused. Vanemana saab ise katsetada ja proovida, mis kellegi jaoks ühes või teises olukorras toimib ning harjutada erinevaid võtteid ka lapsega.
Rahunemisvõtteid tuleks õppida ja ka lapsega harjutada nii-öelda rahuajal ehk stressivabas olekus, kus ta aju on suuteline õppima. See arendab lapse suutlikkust olukorras, kui tunded keevad üle, meelde tuletada ja kasutada neid rahunemisvõtteid, mida ta varem on harjutanud.
Tarkvanem.ee veebilehele on loodud alamleht „Rahunemispaus“, kust leiab täiendavat infot ning näiteid erinevatest rahunemisvõtetest ja meelerahuharjutustest.
