Tugigrupis aitab osalejaid kogukonnatunne ja side teiste sarnase kogemusega inimestega. Oma kogemuste grupis jagamine aitab vähikogemust normaliseerida, saada praktilise ettekujutuse, mis tunne on vähiravi saada ning võimaldab seetõttu pöörata tähelepanu üleliigse muretsemise asemel ravile ja taastumisele.
Tugigruppi on oodatud nii vähktõvega patsiendid kui ka nende lähedased, nii äsja diagnoositud kui pikaajalised patsiendid. Teisisõnu kõik need, kes tunnevad, et neil on seoses enda või lähedase vähidiagnoosiga vaja mõistmist ja (mittemeditsiinilist) tuge. Grupi kohtumisi viiakse läbi kaks korda kuus hübriidversioonis, seega saavad osaleda ka Tartust kaugemal ja maapiirkondades elavad patsiendid ja nende lähedased, kel oleks muidu raske kohale tulla.
Tugigrupi kohtumised toimuvad kliinikumi peamajas L. Puusepa 8 ruumis E108 (lillepoe kõrval) ning grupiga liitumiseks ei ole vaja ette registreerida. Tugigruppide toimumise ajad on toodud Kliinikumi kodulehel „Patsiendi“ rubriigis.
Turvaline keskkond kogemuste ja mõtete jagamiseks
Tugigruppi viivad läbi vähiravi kogemusega nõustajad. Mõlemad grupijuhid on läbinud kogemusnõustajate baaskoolituse riikliku õppekava alusel, lähtuvad oma tegevuses teaduspõhisusest ja kogemusnõustajate koja eetikakoodeksist ning on kantud kogemusnõustajate koja registrisse. Kogemusnõustajad on ravimeeskonna liikmed, kes ei konkureeri ega vastandu psühholoogi ega hingehoidjaga, vaid on alternatiiv nende kõrvale. Grupijuhi ülesanne on tekitada turvaline õhkkond, kus keegi ei domineeri ja kõigil on võimalik hukkamõistuta oma kogemusest rääkida.
Iga kohtumine algab tutvustusringiga, kus kõik räägivad, mis neil antud hetkel aktuaalne on. Kui keegi tõstatab mõne teema (nt kiiritusravi, keemiaravi kõrvaltoimed, vähipatsientide stereotüübid vms), siis arutatakse seda grupiga lähemalt ja jagatakse omavahel kogemusi. Grupi üks eesmärke on välja tuua võimalikult erinevaid kogemusi, et normaliseerida ja valideerida patsiendi vähikogemust, eelkõige lähtutakse kohaletulnute muredest ja nende hetkeolukorrast. Kedagi rääkima ei sunnita, võib ka tulla ja kuulata teiste kogemusi ja jagada nii palju või vähe, kui on mugav.
Kui tutvustusring on läbi, alustatakse ettevalmistatud teemade arutlust (nt mis annab mulle mu teekonnal kõige rohkem jõudu, kuidas toimub traumast taastumine jms). Oluline pole mitte ainult läbiviijate kogemused, vaid ka teiste osalejate panus ja tugi – mõnele osalejale võib olla väga võimestav olla hetkeks ka abi pakkuja rollis, mitte ainult abi saaja.
