“Mulle nii meeldivad lapsed. Kui käisin oma mudilastega mänguväljakul ja seal midagi juhtus, keegi sai haiget või tekkis laste vahel väike tüli, siis ma olin alati valmis aitama ja olukorda lahendama. Ja ma püüdsin alati teha nii, et kõik oleks pärast rahul ja leppinud, nii minu enda tütred kui ka teised lapsed,” meenutab Anastassija.
Sestab tundiski ta tööpakkumiste portaalis kooliõe kuulutust nähes, et just see võib olla tema tegelik kutsumus. “Ja kui mulle vestlusel pakuti töökohaks Ukraina lastele loodud Vabaduse Kooli, siis ma lihtsalt teadsin, et just see ongi koht, kus mind vajatakse.” Sellel veendumusel on mitmekordne põhjus. Lisaks loomupärasele tugevale empaatiale seob Anastassijat oma kooli lastega ühine juurestik: nii tema ema- kui isapoolne suguvõsa on pärit Ukrainast.
Samasugused kui teised lapsed, aga mitte päris
Kooliõe töö Vabaduse Koolis on sama, mis mujal koolides. Ka siin teeb kooliõde tervisekontrolle, annab vajadusel esmaabi ja jagab teadmisi, kuidas ennetada haigusi ning tervislikult elada. Anastassija on teiste, pikalt töötanud kooliõdedega oma kogemusi vahetanud ja teab seetõttu, et ühest küljest on Ukrainast saabunud lapsed-noored samasugused kui nende eakaaslased Eestis.
“Põhilised kaebused, millega minu kabinetti tullakse on pea- ja kõhuvalu või viirushaiguste sümptomid nagu valus kurk, nohu, halb enesetunne. Ka noortele ukrainlastele tuleb rääkida mõistlikust arvutikasutamisest, korralikust hamba- ja suuhügieenist, tervislikust toitumisest ja kehalisest aktiivsusest,” loetleb kooliõde. Sarnaselt ametikaaslastega leiab ka Anastassija tervisekontrollides neid õpilasi, kes vajaks prille ja neid, kelle kehahoid pole sirge.
Teisest küljest kannavad sõja jalust põgenenud lapsed oma hingel rasket koormat. “Pidev mure,” iseloomustab kooliõde Anastassija. “Ukraina lapsed muretsevad kodumaale mahajäänute pärast, pereliikmete, sõprade, ka lemmikloomade pärast. See toob kaasa magamata ööd, keskendumisraskused, pea- ja kõhuvalud. Kui õpilane tuleb kooli halva enesetundega, siis väga-väga tihti on seal taga hirm, mure, läbielamised.”
Lapsed vajavad mitmekülgset tuge