„Uuring viitab sellele, kui oluline on üksilduse vaatepunktist töötamine,“ lisas Sööt. „Nimelt kogevad töötavad vanemaealised märgatavalt vähem üksildust kui pensionärid. Üksildust saab kõige lihtsamini leevendada suheldes. Umbes kolmandik inimesi tunneb igapäevast vajadust kellegagi juttu rääkida ja lobiseda ning õnneks on valdaval enamusel inimestest olemas keegi, kellega suhelda,“ ütles Sööt.
Vanuse kasvades inimese suhtlemise vajadus vähehaaval väheneb. Võrreldes nooremate inimestega, tunnevad vanemad rohkem puudust suhtlemisest pere ja sõpradega ning kinos ja/või teatris käimisest.
„Kui seost üksilduse ja üksinda elamise vahel võis oletada ka enne küsitlust, siis olulisem on rõhutada, et üksildust kogevad inimesed, eelkõige eakad, tunnevad puudust suhtlemisest pereliikmete ja sõpradega. Seega tähtsal kohal on oluliste mitteformaalsete suhete hoidmine ja loomine igas eas. Võib öelda, et Jututaja ja teised sarnased algatused ei paku toetust ainult vanemaealistele, vaid seda võib näha üksildust ennetava tegevusena ka noortele,“ ütles uuringu üks autor, Tallinna Ülikooli sotsiaaltöö lektor Kersti Kriisk.
Ootuspäraselt tundsid vanemad inimesed puudust paremast tervisest. Eakad tundsid hobidest, sportimisest ning reisimisest vähem puudust kui noored.
Uuringust selgus veel, et kõige enam tunnevad inimesed puudust turvalisest maailmast 52 protsendiga, paremast majanduslikust toimetulekust tunneb puudust 38 protsenti ning reisimisest 36 protsenti.
MTÜ Jututaja pakub kodudes ja hooldekodudes elavatele eakatele noori seltsilisi ehk jututajaid, kellega koos aega veeta: vestelda, lugeda, muusikat kuulata, kirjutada, mälestusi jagada ja palju muud, mis rõõmu valmistab. Koos lõbusalt veedetud aeg aitab vähendada eakate üksildust ning sotsiaalset isolatsiooni ja tugevdada põlvkondadevahelist sidet.
