Eestis läbiviidud uuring näitas, et lisaks inimeludele ja inimlikule kannatusele kaasnevad depressiooniga ka märkimisväärsed kulud riigile ning ühiskonnale laiemalt.
Rakendusuuringute keskus Centar läbiviidud uuring raviresistense ja kõrge suitsiidiriskiga depressiooni levimusest ning majandusmõjust näitas veel, et kui varasemalt oli depressiooni esmase diagnoosi riskirühmaks kesk- ja vanemaealised, siis nüüd on uute depressioonijuhtude arvu kasv toimunud just noorte seas. Uuringus leidis kinnitust, et raske ja raviresistentne depressioon on üheks suitsiidi riskiteguriks.
Võrreldes 2009. aastaga on depressiooni esmasdiagnooside arv küll languses, kuid nooremas vanuserühmas (18-24) on see hoopis tõusule pööranud. „Esmadiagnooside arvu langus on küll positiivne, kuid see, et üsna suurel hulgal patsientidest diagnoositakse juba esmasena mõõdukas ja raske depressioon, on murettekitav. Õigeaegse asjatundliku ravi kättesaadavus just neil juhtudel on eriti oluline häire süvenemise ärahoidmisel ja suitsiidse käitumise vältimisel,“ ütles uuringut konsulteerinud PERHi psühhiaatriakliiniku juht dr Ülle Võhma.