Covid-19 näib ohustavat ennekõike füüsilist tervist, kuid suure surve all on tegelikult ka vaimne tervis.
“Pidev ebamäärasus ja ohutunne kurnavad nii füüsiliselt kui vaimselt. Ka värsked uuringud näitavad, et kevadise eriolukorra ajal tundsid inimesed tavapärasest suuremat stressi,“ rääkis sotsiaaltervishoiu professor Merike Sisask.
“Just pikaajaline stressifoon on kõige ohtlikum ning võib endaga lõpuks kaasa tuua ärevuse või isegi depressiooni. Ometi on võimalik end stressi suhtes vastupidavamaks muuta ja kui vaimse tervise probleemid on juba ilmnenud, siis kindlasti abi küsida.”
Murega ei tohi üksi jääda
Merike Sisask toonitab, et murega ei tohi üksi jääda, vaid tuleb otsida kohe abi spetsialistidelt. „Füüsiline isolatsioon ei tähenda sotsiaalset isolatsiooni. Kontaktid sõprade ja lähedastega on olulised, samuti on Covid-19 olukorras seatud sisse mitmed uued võimalused virtuaalseks nõustamiseks,“ sõnas Sisask.
Vaimse tervise kuu eestvedaja Ott Oja sõnul on messi pealkiri “Püsime koos!” kantud soovist julgustada inimesi mitte üksindusse sulguma vaid kontakti otsima.
“Praegu on aeg tegutseda targalt ja hoida end vaimselt parimas võimalikus vormis. Hirm nakkuse ees, ebakindlus ja mure majandusliku olukorra pärast, üksindustunne või hoopis ülerahvastatud kodu lööb kõikuma tavapärase vaimse tasakaalu ning seetõttu on teave enda ja teiste abistamise kohta vajalikum kui kunagi varem,” ütles Oja.