Koroonapandeemiast tingitud kriisis puutusid paljud eriti teravalt kokku just üksildusega, kuna mitmed tähenduslikud kontaktid liikusid virtuaalsetesse kanalitesse või katkesid sootuks. Täna alanud vaimse tervise kuu ongi suunatud üksildustundega hakkamasaamisele.
„Lähedased ja tähenduslikud kontaktid mõjuvad inimese närvisüsteemile rahustavalt ja nende ootamatu katkemine või sootuks puudumine on suureks riskiks vaimsele tervisele, mis võib kergesti depressiooniks või ärevuseks areneda,“ rääkis sotsiaaltervishoiu professor Merike Sisask.
„Erilist muret tekitab laste ja noorte vaimne tervis, kelle seas suurenes kriisi perioodil suitsiidikäitumine. Praegu kurdavad pea pooled noored masendunud meeleolu ning umbes iga kümnes noor on depressioonis. Kui laste puhul avaldusid kriisi mõjud vahetumalt, siis täiskasvanud inimeste reaktsioonid kriisile võivad ilmneda väikese viivisega,“ selgitas Sisask, kelle sõnul tuleb just seetõttu ennetuse ja teavitustööga pidevalt tegeleda.