Niisiis teevad vaimse tervise õed patsiendile esmase psühhiaatrilise hindamise. Seejuures toob Talvik välja, et kliinikumis kasutatakse vaimse tervise õe esmasel vastuvõtul patsiendi vaimse tervise hindamiseks neuropsühhiaatrilist intervjuud. See võimaldab hinnata enamlevinud psüühikahäirete sümptomite esinemist või mitteesinemist patsiendil. “Litsents selle psühhomeetrilise mõõtevahendi kasutamiseks kliinilises töös on praegu ainult kliinikumis, kuid loodame, et tervisekassa toel on see varsti üle Eesti kõikidele vaimse tervise õdedele kättesaadav,” märgib õde.

Võtmesõnaks on koostöö

“Vaimse tervise õe juures on hästi palju vestlemist. Mina olen esimene inimene, kes seletab lahti, mida üks või teine spetsialist teeb. Selgitan psühhiaatri rolli ja räägin, kes on psühholoog. Vajadusel saab suunata patsiendi sotsiaaltöötaja juurde,” kirjeldab Talvik ja lisab, et vaimse tervise õe taga on ravimeeskond.

Seejuures märgib Talvik, et vaimse tervise raviprotsess on tihtipeale hästi pikk. “Siin on oluline koostöö. Lihtsalt sellest ei piisa, et psühhiaater kirjutab ravimi, patsient võtab seda ja probleemid kaovadki. Tihti tuleb tegeleda harjumuste muutmisega, mõttemaailma korrastamisega, suhete muutmisega. Suuremas osas tegelevad sellega psühholoogid,” selgitab ta.

Viimasel ajal jõuavad Talviku vastuvõtule üha sagedamini patsiendid, kellele on perearst juba ravi määranud ja tema saab patsiendile tema raviteekonnal toeks olla. “Kui ma võtan perearsti patsiente vastu, siis ega ma kõiki psühhiaatri juurde ei suunagi. Kõigil pole seda vaja. Mõned jäävadki minu või perearsti juures käima. Mul on väga hea meel näha, kui inimene tuleb paari kuu pärast ja ütleb, et tal on elus hästi või lihtsalt läinud paremaks. Kui on näha positiivseid muutusi, siis see kinnitab mulle jälle, et teen õiget asja,” sõnab vaimse tervise õde.

Igaüks saab vaimse tervise pandeemiat leevendada

Rääkides vaimse tervise valdkonna murekohtadest Eestis nendib Talvik, et tihtipeale saavad vaimse tervise probleemid alguse lapseeast. “Võib-olla tuleks arendada laste toetamist haridusasutustes ja koolieas? Mõned lapsed lihtsalt vajavad rohkem tähelepanu,” mõtiskleb ta.

“Meil on olemas vanemlike oskuste programmid, kuid need võiksid olla kättesaadavamad ja odavamad. Kui lapseeast alates inimese arengut ja emotsionaalseid vajadusi toetada, on täiskasvanueas probleeme vähem,” usub vaimse tervise õde.

Järjekorrad on tema sõnul samuti üks kitsaskohti – vastuvõtuajad täituvad väga kiiresti. “Ent väga kiireloomuliste juhtude korral on psühhiaatriakliinikus valvearst, kes on 24 tundi olemas, või saab abi kiirabilt,” lisab Talvik.

“Selleks et vaimse tervise muresid oleks vähem, võiksid kõik inimesed rohkem tähelepanu pöörata oma organismi põhivajadustele,” tuletab vaimse tervise õde kõigile meelde. “Eriti ilmekalt tuli see probleemina esile Covid-19 pandeemia ajal, kui paljud inimesed töötasid kodukontorist. Tekkis olukord, kus ei olnud enam selget päevakava ja puudus piir töö- ja puhkeaja vahel. Toidu tellimiseks ei pidanud kodust väljagi minema. Selline tasakaalustamata eluviis kurnab inimest.”

Selleks et end hästi tunda, peab öösel magama, päeval korrapäraselt ning mitmekesiselt sööma ja kindlasti ka regulaarselt füüsiliselt liikuma. Lisaks on vaja häid usalduslikke suhteid. “Kui kõik inimesed jälgiksid oma vajaduste täitmist, oleks vähem ka sõltuvusprobleeme. Tihtipeale, kui inimesel on väsimus, pinge ja/või ärritus, otsitakse ju abi sõltuvusainetest,” nendib Talvik.