Füüsilise enesetunde puhul oleme harjunud, et tervis on muutuv – inimesel võib olla nohu, luumurd või südamestimulaator. Need kõik nõuavad eri tähelepanu, kuid ei tähenda, et elu seisma jääks. Samamoodi on vaimse tervisega.

Vaimse tervise muredega inimesed soovivad olla kogukonnast eemal

Olenemata vaimsest või füüsilisest probleemist on inimeste põhiolemus sama – me tahame kuuluda kogukonda. Soovime, et meisse suhtutakse hästi, et saaksime tegeleda endale meeldivate hobidega või käia tööl.

Ilmselt on see müüt pärit nõukogude ajast, kui erivajadusega inimesed olid kogukondadest eemal, peidetud suurtesse asutustesse.

Tervenemine ei ole võimalik

Suures osas elavad vaimse tervise muredega inimesed tavalist elu ja tänapäeva spetsialistid oskavad toetada enamikku vaimse tervise probleemidest.

Sarnaselt füüsilistele haigustele saab paljude vaimse tervise murede puhul täielikult terveneda, aga ka püsivate probleemidega on võimalik elust rõõmu tunda. Vaimse tervise taastamine on võimalik ka raskemate haiguste puhul.

Vaimse tervise probleemidega inimene on töövõimetu

Inimese tervisemured ei võta ära tema huvi ja võimet õppida või töötada. Samamoodi, nagu töötada saab ratastoolis, diabeedi või südamehaigusega, tuleb ka vaimse tervise murede puhul haigust arvesse võtta, kuid see ei välista töötamist ega õppimist.

Õnneks on selles osas areng nähtav – kui 2010. aastal käis Hoolekandeteenuste 2000 vaimse tervise probleemiga kliendist tööl 58 inimest, siis 2019. aastal töötas juba 615 inimest.

Psüühilise erivajadusega inimesed ei tohi lastega kokku puutuda

Vaimse tervise raskustega inimesed ei ole teiste suhtes agressiivsemalt meelestatud kui tervemad inimesed. Täiskasvanud saavad lastele selgitades kasutada võrdlust füüsilise tervisega ning jälgida ennast, et ei kasutataks silte nagu hull või loll. Need ei kirjelda ühegi inimese olemust, küll aga süvendavad eelarvamusi.

Liina Lanno sõnul on kuni 40 protsendil inimestest elu jooksul mõni vaimse tervise probleem. Suurem osa nendest on ravitavad või leevendatavad ning nendega saab elada suhteliselt tavalist elu oma kodus.

Vaid väike osa vaimse tervise probleemidega inimestest vajab ööpäevaringset tuge. Hoolekandeteenused pakubki kodu just nendele psüühilise erivajadusega inimesele üle Eesti, kes vajavad igapäevase elu korraldamisel abi.