Kuidas käib sinu tervise käsi? See on küsimus, mida küsitakse hetkel ehk novembris rohkem just meestelt. Milline on Eesti mehe terviseteadlikkus ning mil viisil oma tervise jälgimisele tähelepanu pöörata, räägib Põhja-Eesti Regionaalhaigla onkoloogia- ja hematoloogiakliiniku juhataja dr Helis Pokker. 

Istuv eluviis teeb tervisele karuteene

Pikad tunnid autoroolis või kontorilaua taga on paljude Eesti meeste igapäevaelu paratamatu osa. See aga võib kaasa tuua erinevate terviseprobleemide tekke, seda eriti siis, kui liikumisharjumused on napid.

“Lisaks südame-veresoonkonna haigustele põhjustab istuv eluviis sageli rasvumist, mille tagajärjel võib tekkida metaboolne sündroom, II tüübi diabeet, mis mõjutab omakorda kogu organismi. Lisaks koormab suur ülekaal tugevasti liigeseid. Seetõttu peaks kiire tempoga igapäevaellu kindlasti mahutama ka liikumise ja mõõduka füüsilise koormuse,” sõnas ta.

Et istuval eluviisil ning liikumisminutite vähesusel on tagajärjed, võib tekkida küsimus: kas need faktorid võivad viia ka pahaloomuliste kasvajate, eesotsas eesnäärmevähi tekkeni?

“Kuna vähi teke ja arenemine on erinevate põhjuste kompleks, siis ei saa ühte faktorit just kindla põhjusena välja tuua. Kuna tõenduspõhist preventiivset ehk vähi teket ärahoidvat “vasturohtu” ei ole, saame arstidena jagada ainult soovitusi, kuidas oma eluviisi muuta või parandada, et vähi tekkimise tõenäosust ja riski vähendada,” ütles dr Pokker.

Küll aga on teaduslikult tõestatud, et ülekaal ja rasvumine on põhjused, mis suurendavad eesnäärmevähi tekkimise riski.

“Kui vöökoha ümbermõõt on suurem kui 102 sentimeetrit, siis on tõepoolest on leitud seos kõrgema riskiga eesnäärmevähki haigestumiseks. Ent see pole kindlasti nii, et kõik mehed, kes nendele mõõtudele vastavad, saavad endale eesnäärmevähi – see tähendab, et risk haigestuda on kõrgem,” täpsustas ta. 

Samuti võib riskiteguritena välja tuua alkoholi liigse tarvitamise, suitsetamise, põletikuliste sugulisel teel levivate haiguste sagedase esinemise, teatud seos võib esineda ka praetud toitude ülekaalukal eelistamisel, D-vitamiini madalal või vastupidi väga kõrgel tasemel vereseerumis.

Uuringutes on leitud üle 100 erineva geenimuutuse, mis võivad olla seotud eesnäärmevähi tekkimisega, kuid ainult väike grupp haigetest on nn päris pärilikku tüüpi eesnäärmevähiga. 

Lisaks eesnäärmevähile võib mehi kimbutada ka testise- ehk munandivähk, mille puhul on uuritud, kas näiteks autos istmesoojenduse kasutamine võiks olla üks võimalikest riskifaktoritest.

“Uuringutest ei ole selgunud küll tõenduspõhist järeldust, nii nagu ka jalgratta või mootorrattaga sõitmisest või traumadest põhjustatud testisevähki. Ainukese tõenduspõhise riskifaktorina on leitud seos krüptorhismi (kui sünnimomendiks ei ole poisslapsel testised laskunud munandikotti) ja testise vähi tekke vahel,” rääkis dr Pokker.

Suurimaks ohuks on ülekaalulisus

Hiljuti põhjustas teadlaste ja arstide seas elevust II tüüpi diabeedi ravim Metformin, mille puhul täheldati, et selle ravimi tarvitajate hulgas on väiksem haigestumus eesnäärmevähki. Seejärel viidi läbi põhjalik uuring, et leida sellele väitele ka tõenduspõhine ehk statistiline kinnitus.

“Ehkki selle uuringu raames ei õnnestunud tõestada, et Metformin võiks vähendada eesnäärmevähki haigestumise riski, leiti, et ülekaalulisus ja rasvumine suurendavad just kõrge riskiga eesnäärmevähi teket,” kirjeldas arst.

Kuigi kaldume igapäevaselt just mugavate ja kiirete lahenduste eelistamise poole, tuleks dr Pokkeri sõnul pöörata oma liikumisharjumuste muutmisele teadlikult tähelepanu.

“Võiksime rohkem anda autole puhkust, minna poodi jala või kasutada kõrgemale korrusele jõudmiseks treppe, mitte lifti, parkida auto just kaugemasse parklanurka ja kõndida soovitud sihtmärgini,” näitlikustas ta.

Samuti saaksid mehed, kelle leib tuleb lauale autoroolist, täita puhkepausid lihtsa füüsilise tegevusega: lisaks selja sirutamisele tee näiteks mõni tiir ümber auto ja võta planeeritult ette väike sörkjooks või jalutuskäik.

“Me kõik tahame ju elada pikalt ja tervelt. Just need tervelt elatud aastad on väärtus, mille poole püüelda,” sõnas dr Helis Pokker. 

Terviseteadlikkus on tõusnud

2015. aastal läbiviidud Eesti meeste hoiakute ja käitumise uuringust selgus, et tervislik eluviis on küsitluses osalenud meeste jaoks vähem tähtis kui kodu, peresuhted, töö või hobid. Dr Pokkeri sõnul on meeste terviseteadlikkus viimaste aastate jooksul siiski märgatavalt tõusnud ja see rõõmustab.

“Kui varasemalt on rõhutatud, et mees peab vaimselt ja füüsiliselt tugev olema ning probleemide ilmnemisel abi otsimine võis teatud mõttes tähendada “mehisuse kadu”, siis õnneks hakkab see tänapäeval muutuma: mida rohkem ühiskonnas tervisest hoolivat mõtteviisi toetatakse, seda julgemalt mehed selle omaks võtavad. Oma tervisest hoolimine on järjest kasvav trend ka meeste hulgas,” ütles ta.

Väga olulist rolli mängib Eesti meeste tervise hoidmisel ka hästitoimiv paarisuhe. “Võin seda oma praktikast kindlalt väita, et kui mehe kõrval on toetav partner, abikaasa või naine, kes märkab, hoolib, julgustab ja vajadusel tuleb koos mehega arsti visiidile, siis see mõjutab väga palju probleemide ilmnemisel julgemalt abi otsida,” kinnitas ta.

Just kahekesi koos visiidile tulemist ei tasuks dr Pokkeri sõnul karta või häbeneda. “Järjest rohkem tullakse abi järele koos ja see on täiesti normaalne – see ju näitabki teineteisest hoolimist ja teineteisele toeksolemist,” lisas ta.

Niisiis on suurem tegija mees, kes hoolib oma tervisest, teeb sporti ja jälgib oma organismis toimuvaid muutusi. “Kui tervisega on kõik korras, siis saad sa olla edukas oma töökohal, lastele hea isa ning kaasale toetav ja armastav mees,” märkis dr Pokker.

Meestebuss sõidab mööda Eestit

Tervisest hoolimist võib alustada kohe nüüd ja praegu. Nimelt sõidab alates novembrist mööda Eestit ringi vähiliidu mobiilne diagnoosikabinet, mis ootab mehi oma tervist kontrollima.

Viljandi haigla poolt opereeritav meestebuss alustab Tallinnast ja peatub 21. novembril kell 10.00–18.00 Mustamäel Kaja Kultuurikeskuse juures.

NB! Vastuvõtuaega saab registreerida helistades Viljandi haigla registratuuri telefonil 434 3001 ja digiregistratuur.ee kaudu. Digiregistratuuris saab kinni panna ainult saatekirjaga aegu, telefoni teel ka tasulisi aegu.

Meestearsti vastuvõtule pääsemiseks on vajalik saatekiri perearstilt ja ravikindlustatud isikutele kehtib esimesel külastusel visiiditasu 5 eurot. Ravikindlustuseta ja saatekirjata mehed saavad pöörduda tasulisele vastuvõtule.