Läbipõlemine, konfliktid ja töö voodisse kaasa võtmine – need on teemad, millega aitab inimesi superviisor Evi Järvepera. Rääkisime, milline näeb tema töö välja ning mismoodi aitab ta inimestel tõsisemaid vaimseid probleeme ennetada. 

Mis on peamised teemad, millele enda töös keskendute?

Individuaalsupervisioonide puhul on nendeks peaaegu kõik teemad, mis tekitavad segadust, raskusi otsustamisel, iseendast või erinevatest olukordadest arusaamisel.  

Kui vaadata grupi- ja meeskonnasupervisioone, siis on mind kutsutud erinevatel põhjustel. Üks põhjus on see, et meeskonda lisanduvad uued liikmed ja ettevõte soovib kollektiivi kiiremini kokku sulatada ja ühiselt toimima panna. 

Teine põhjus on konfliktide lahendamine – kui inimesed ei saa teha tööd mürgise õhkkonna tõttu. Siis olen läinud kohale ja alustanud individuaalsupervisioonidest ja  koolitustest, et kõigil oleks ühine mõisteväli ja saaksime asjadest ühtemoodi aru. Näiteks mis üldsegi on konflikt või miks keegi mingit moodi käitub. Sealt edasi saab minna meeskonna- või grupisupervisioonile. 

Mulle endale meeldib aga kõige enam tegeleda psühhosotsiaalse valdkonna spetsialistide aitamisega, kes kutsuvad mind, et enda töös jõudu juurde saada. Sellised on näiteks lastekaitse, naiste tugikeskuste, koolide ja meditsiini valdkonnaga seotud teemad. Antud töötajad tegelevad iga päev inimeste toetamise ja aitamisega ning vahel saab ka neil jõud otsa. Siis vajavad nad kedagi, kes neid toetaks ja aitaks enda väärtused üles leida. Mul endal on alati hea meel, kui näen, et inimene lööb taas särama ja saab jõudu juurde. 

Mis on need põhjused, miks inimesed puntrasse satuvad?

Kõige tihedamini juhtub see psühhosotsiaalsetes valdkondades klienditööd tehes. Kui su kliendil on mitmeid raskeid teemasid, millega peab tegelema, ja talle tundub, et need inimesed, kes võiksid teda toetada, töötavad hoopis tema vastu, siis võib ta muutuda abistajate vastu vaenulikuks. Samas on spetsialistil seadusest tulenev kohustus abi pakkuda. Kuidas siis käituma peaks? Sellises olukorras peakski spetsialistina leidma endas üles inimliku poole, et julgeda küsida ja võtta vastu tugi ja toetus ka endale. 

Abistajad teevad reeglina oma tööd südamega ja kui sa annad killukese oma südamest, siis pead sa ise ka midagi vastu saama, et toime tulla. Elus valitseb ju andmise-saamise tasakaal. Kui annad lõputult, siis põled läbi. 

Et probleemid ei kasvaks üle pea, siis on oluline neid ennetada. Kuidas seda teha?

Olen kolleegide-superviisoritega arutanud neid teemasid ja mõelnud ka sellele, et supervisioon võiks olla teatud spetsialistidele kohustuslik. Mina ise olen töötanud ohvriabi kriisitelefonil, kus see  oli kohustuslik. Enda kogemusest saan öelda, et tuli vägagi kasuks. Tunnistan, et mõnikord oli päris keeruline, sest juhtumid läksid hinge ja tulid õhtul koju kaasa. Supervisioon aitas aga tõsta see kõik endast väljapoole.

See oligi ennetus – said minna ja võtta mõne keerulise juhtumi ning rääkida selle lahti. Nii tekkis mõistmine, et mina andsin enda töös parima ning ei saa alati vastutada tulemuse eest, sest inimese enda otsustada jääb, kas ta võtab pakutud abi vastu – sellega tuleb leppida. Kui ennetust ei toimu, siis võib häirima jäävatest mõtetest ja mälupiltidest pikema aja jooksul tekkida juba kliiniline probleem, nagu ärevushäire või depressioon. 

Kuidas märgata läbipõlemise märke võimalikult vara?

Üks asi on see, et töömured tulevad õhtul voodisse kaasa, võib tekkida ärevus või unehäired. Või  tunned, et rabeled ja rabeled lõputult ja näed vaeva, aga tulemust ei ole ning see häirib sind. Või kui oled hakanud tegelema tööasjadega ka vabadel hetkedel, sul ei jää enam aega sõprade või hobide jaoks – kogu aeg on töö. Need on kindlasti esimesed märgid, mida nähes võiks juba abi otsida. 

Räägiks natuke teie tööprotsessist. Kui inimene tuleb vastuvõtule, siis kuidas lähenete? 

Kohtumised on enamasti poolteist tundi pikad.  Mõnikord läheb kiiremini, vahel kauem, ning mõnikord teeme kohtumisi veebis. Siiski soovitan esimest korda teha silmast silma kohtumise – siis saab paremini tunnetada, kas see konkreetne superviisor sulle sobib. Normaalne on ka see, kui klient tunneb, et selle inimesega kontakti ei saanud ja soovib proovida uut superviisorit. 

Kui sobiv superviisor on leitud, siis esialgu saame tuttavaks, seejärel selgitan kliendile, kuidas supervisiooni protsess käib, mis on minu kompetents. Lisaks teen selgeks konfidentsiaalsuse küsimused – klient tuleb oma looga ja mina olen kohustatud hoidma konfidentsiaalsust. 

Seejärel kaardistame, missugused mured kliendil on ja millele võiksime kohtumistel keskenduda. Klient otsustab, millisest probleemist võiks alustada, ning see, kuidas edasi minna, kujuneb enamasti välja tegevuse käigus. 

Klient sõnastab eesmärgi, kuhu soovib kohtumiste lõpuks jõuda. Eesmärki võib kohtumiste käigus ka üle vaadata – võib-olla juhtub vahepeal midagi, mille klient soovib läbi arutada jne. Kui on kliendiga juba viies-kuues kohtumine, siis ta tuleb enamasti mingisugusele konkreetsetele küsimusele vastust saama.

Hea oleks, kui klient saaks käia kas korra kuus või kord kahe kuu tagant, nii viis-kuus korda järjest – siis saab kõige paremini järjele. Hiljem võib kohtuda juba harvemini, siis kui tekib mingi tõsine teema või konkreetne küsimus. Supervisioon toimib kõige paremini järjepideva protsessina, aga hea enesetunde ja oleku võib saada juba peale esimest kohtumist.

Kas soovite veel midagi lisada?

Julgustaksin inimesi proovima – see sobib kõigile, kellel on elus mingisugune segadus või küsimus, tegeleme inimesega üks ühele. Et leiaksid just endale kõige sobivama spetsialisti, tasub alati uurida superviisori tausta – kas ta on teraapia, psühholoogia või sotsiaaltöö taustaga ja ka seda, millise õppe on ta läbinud. 

Meil on olemas kvaliteedisüsteem, mis tagab superviisorite arengu ja vastavuse nõuetele. Võib-olla paljud ei teagi, et meil Eestis nii professionaalne teenus on – Eesti Supervisiooni ja Coachingu Ühing (ESCÜ) koondab oma ala spetsialiste ja osaleb aktiivselt ka Euroopa vastavas ühingus ANSE (Association of National Organisations of Supervision in Europe), kus töötatakse teiste superviisoritega välja kvaliteedistandardeid ja täiendatakse neid pidevalt. 

Tagasiside klient Piret Tislarilt:

Kui Evi Porkunisse jõudis, olid tunnid juba alanud …

On üldteada, et inimsuhted on keerulised ja muresid tekib igas organisatsioonis.
Nii juhtuski, et keerulistele olukordadele lahendust otsides jõudsin läbi oma imelise coach’i Evini, kelle rõõmuga appi palusin. Tunne oli õige.

Evi tuli, õppis mu armsaid kolleege tundma ja otsis lahendusi. Evi tuli, kui meie teda vajasime. Nii saimegi oma organisatsioonile imetoreda, avatud ja empaatilise superviisori, kes aitas meil näha iseendast kaugemale, mõista, luua sildu üksteise vahel. Lõpmatult kannatlikult, hoolivalt ja heatahtlikult. Kui tahate oma inimesi hoida, siis leidke endale oma Evi!

Armastusega

Piret

Supervisiooni ja coaching’u kohta leiad rohkem infot siit. 

Evi Järvepera tegemistega saad tutvuda lähemalt tema kodulehel.