Paljudele võib tulla üllatusena, et enamlevinud jalamured on tingitud valede jalanõude kandmisest, mis mõjutavad nii meie jalalabasid kui ka varbaküüsi. Kui kuskil jalalabal on valulik koht, siis muutub kõnnimuster ja enam ei saa normaalselt käia. Kui selline probleem on kestnud pikalt, võivad lisanduda ka puusa- või seljavalud.

Jalaravispetsialisti poole võib pöörduda ka lihtsalt konsultatsiooniks, kuid kui kodusest jalahooldusest ei piisa ja paksendid või lõhed või konnasilmad ei kao ning see mõjutab juba kõndimist, siis on kindlasti õige aeg pöörduda kliinikusse spetsialistide vastuvõtule, soovitab artiklis professionaalset jalahooldust ja ravi pakkuva Jalaravi Kliinik OÜ juhatuse liige jalaraviõde Erika Gering.

Jala suurust kiputakse üle- või alahindama

Inimesed kipuvad tavaliselt ala- või ülehindama oma jala suurust, ostes vale suurusega jalanõud või ka sokid. Probleemiks aga kujunevad nii liiga väikesed kui ka liiga suured jalanõud. Tavaliselt on siiski tegemist liiga väikese jalanõuga, kuna inimesed ei mõtle sellele, et jala suurus muutub elu jooksul – jalg ei ole 38-aastaselt enam samasugune nagu see oli 20-aastaselt.

Vanemas eas muutub ka jalatald. Tallavõlvid lihtsalt vajuvad aja jooksul ja seoses sellega läheb jalalaba pikemaks. Vajumist kiirendavad ka kaalumuutused ja nii juhtubki, et mitmeid aastaid lemmikjalanõusid kandnud inimene avastab ühel hetkel, et jalats ei ole enam sobilik. Kusjuures sageli seda ise ei avastatagi, vaid probleemide põhjustaja selgub alles jalaravikabinetis.

Kõige parem on kindlaks teha oma jalanõu sobivust lihtsa jalajälje testiga. Joonistage paberilehel seistes sellele oma jalalaba kontuur, lõigake see välja ja võrrelge oma jalanõu sisetallaga või proovige paigutada paberist jalajälg jalanõusse. Käega seda siledaks silitades on kohe aru saada, kas jalanõus on jälje ümber ja jalatsi ninas piisavalt ruumi.

Organism kaitseb end ebasobiv jalanõu eest

Olles kandnud pikka aega liiga väikeseid või kitsaid jalanõusid, võtab keha ette iseregulatsiooniprotsessid ja hakkab surve all olevatesse kohtadesse kaitset kasvatama. Selle käigus pakseneb nendes piirkondades nahk ning samuti võivad pakseneda küüned. See protsess on sarnane näiteks peopesadesse tekkivate rakkudega jõusaali sportlastel või ka aiatööde tegemisel reha- või labidavarre hoidmisest tekkivate paksenditega.

Surve tagajärjel võib tekkida ka sissekasvanud küüs, mis on eriti valus ja vajab lisaks kaasaegsele haavaravile kindlasti lisategevusi ja abivahendeid, et seda välja ravida ning taastekkimist vältida. Jalaravi Kliiniku jalaraviõdede ja jalaspetsialistide soovitused ning kohapeal tehtavad protseduurid on vajalikud, aga ülejäänud ajal peab inimene ise oma jalgade tervise eest regulaarselt hoolitsema. Oluline on jalgade pesemine, naha kreemitamine ja küünte õlitamine. Niisutatud nahk on elastne ja terve ning suudab hakkama saada väljastpoolt tulevatele mõjutajatega.

Kuiv nahk tekitab mikrohaavasid ja kannalõhesid

Kevadel ja varasuvel on kõige tavalisem probleem nahakuivus. Kui nahk on kuiv, tekivad selle pinnale mikrohaavad, mis piltlikult öeldes on sarnased ärakuivanud porilombi ja selle pragudega. Sellistest nahapragudest võivad sisse minna erinevad haigustekitajad. Samuti ei ole kuiv nahk piisavalt elastne, praguneb vähemagi surve all veel rohkem ning olemasolevate pragude kaudu väljub nahast veelgi rohkem niiskust.

Kõige suurem tüsistus, mis kuiva naha tõttu võib tekkida, on kannalõhed. Haavad võivad mõnikord olla nii sügavad, et ulatuvad nahaaluste kudedeni ja veritsevad. Sel juhul tuleb juba tegeleda haavahooldusega, aga seda muret oleks saanud ennetada heade, spetsiaalsete jalakreemide kasutamisega.

Kuidas saab aidata jalaravispetsialist?

Jalaravi Kliinikusse pöördudes tehakse kõigepealt kindlaks pöördumise põhjus ja selle iseloom. Tavaliselt saab aidata inimest juba ühekordse jalahooldusprotseduuriga. Kui tegemist on püsivama probleemiga ja vaja on regulaarset jalahooldust, oleks hea kord kuus või veidi harvem käia kordusprotseduuril. Vahel aga aitavad spetsialistid lihtsalt nõuannetega ja soovitavad kaasamüügiks sobivaid jalahooldustooteid või abivahendeid. Mõnikord aga on vaja patsient suunata edasi hoopis teiste erialaspetsialistide vastuvõtule.

Kui probleemi tekkepõhjus on kindlaks tehtud, on kerge pakkuda lahendust. Teinekord on patsiendile lihtsalt vaja meelde tuletada jalgade kreemitamist ja õige suurusega jalanõude kandmist, vahel on vaja hakata jalanõudes kandma spetsiifilisi varvaste ja jalalaba asendeid korrigeerivaid abivahendeid.

Jalaravi Kliinikusse tasub aga pöörduda ka siis, kui seni on hakkama saadud koduse jalahooldusega ja mingeid muutusi ega valusaid kohti jalalabadel pole – sel juhul saab lihtsalt kinnitust, et kõik on korras. Kui aga kodusest jalahooldusest ei piisa ja paksendid, lõhed või konnasilmad ei kao ning see mõjutab juba kõndimist, siis on kindlasti õige aeg pöörduda kliinikusse spetsialistide vastuvõtule.

Protseduuri või nõustamise aja saad Jalaravi Kliinikusse kinni panna telefonitsi +372 5919 1116 või e-kirja teel info@jalaravikliinik.ee. Kodus kasutamiseks saab tooteid osta e-poest www.jalakaubamaja.ee kaudu.