Sisuturundus

Kui aju ähvardab plahvatada: enesearengu koolitaja Erkki Kubber annab nõu, kuidas tohutus infomüras mõistust säilitada

Changemakers'i eestvedaja Erkki Kubber soovitab valida mingi kindla päeva nädalas, kui üldse uudiseid ei tarbi. Las aju puhkab.Foto: Alina Birjuk

“Täna toodetakse paari päevaga rohkem uudiseid kui aegade algusest 2003. aastani kokku,” räägib sotsiaalse ettevõtte Changemakers’i eestvedaja Erkki Kubber. Inimesed skrollivad uudisteportaalides vahel tunnis mitmeid kordi ning sageli rohkem ajaviiteks kui uue info saamiseks. Kas me ikka teame, kui palju tohutu infoküllus meid mõjutab ning kuidas turbulentsetel aegadel selget pead säilitada? 

Aju tahab puhkust

Enesearengule spetsialiseerunud Kubberi sõnul ei saa me täna üle ega ümber sotsiaalmeediast, mis ühendab meid muu maailmaga ning annab võimaluse üksteisega vahetult suhelda ning sündmustega kogu aeg kursis olla. 

“Tõsiasi on see, et sellest johtuvalt puudub inimestel puhkusehetk, sest aju protsessib kogu aeg infot, mis meie teadvusesse jõuab,” räägib Kubber. Nii võib meie vaim ühelt hetkel kõigest sellest väsida ning tekkida hoopis sügavamad probleemid, mis võivad viia näiteks depressioonini.

Kubberi sõnul ei tasu otsida keerulisi sümptomeid, mis näitavad, et meie ümber toimuv jätab meie igapäevaellu oma jälje. Tema sõnul tasub jälgida, kuidas meie emotsioonid muutuvad. “Kas oleme rahulikud või miskipärast käitume närviliselt. Lisaks on ohumärk, kui tunneme end füüsiliselt väsinuna, või ei maga piisavalt” toob Kubber välja esimesed märgid, mis viitavad vaimujõu raugemisele. 

Muidugi tunnistab Kubber, et seda kõike on lihtne rääkida, sest ega üldjuhul ei taha inimesed tunnistada või ei oska isegi arvestada, et välised tegurid nende igapäevaelu nii palju mõjutavad. 

“Meie aju on kodeeritud otsima lihtsamat teed ehk me sisendame endale, et väsimus on tingitud lihtsalt eelmisest kiirest päevast või peavalu põhjustab vedelikupuudus,” selgitab Kubber. 

Piira uudiste lugemist

Kui vaatame viimase paari aasta peamisi teemasid, siis on palju ühiskonnas kõneainet pakkunud just negatiivsed teemad – globaalne tervisekriis ning sõjakoledused. Meeldib see või mitte, kuid Kubberi sõnul mõjutavad need meid kindlasti.

Kui tahad oma vaimu virgena hoida, siis on Kubberi sõnul parimaks viisiks see, et ei jälgita pidevalt uudiseid. Enese distsiplineerimiseks aitab endale reeglite seadmine. “Näiteks otsustad, et pühapäeviti uudiseid ei tarbi – leia endale mõni muu tegevus, et aju saaks puhata sellest tohutust igapäevasest infovoost,” soovitab ta. Selle asemel mine näiteks loodusesse matkama, tee trenni, veeda perega aega vms. “Pühapäeviti puhkavad üldjuhul ka ajakirjanikud, nii ei pea kartma olulisest infost ilma jäämist.”

Kubber räägib, et ta on ise veelgi ekstreemsem ning määranud kindla ajaakna päevas, mil tegeleda meilide ja sotsiaalmeediaga. Ta on pannud ka telefonis ning arvutis peale blokeeringud, mis ei lubagi näiteks kindlatel perioodidel uudisteportaale avada. Abiks on juba erinevate teavituste piiramine. “Jah, privaatse veebilehitsejaga (incognito mode) saaksin neid lehti külastada, kuid siis saab juba aju infot, et kas seda tegelikult on vaja,” lisab Kubber.

Tööpäeva sees tee puhkamiseks “ampse”

Ka tööpäeva jooksul saame me tohutus koguses infot. Et ka siin oma vaimu virgena hoida, tuleb Kubberi sõnul kasutada teada-tuntud tõdesid. ”Tööpäeval tasuks iga paari tunni tagant teha pause, panna arvuti kinni ning minna 10–15 minutiks õue või teha midagi, kus sul ei ole tehnoloogilisi abivahendeid kohe käepärast.” See ei ole hea mitte ainult vaimsele tervisele, vaid annab ka silmadele puhkust.

Kuidas uut harjumust juurutada?

Kõige parem viis enese igapäevasest pidevast uudisvoost väljalülitamiseks ongi Kubberi sõnul harjumuste tekitamine. Ja nende juurutamiseks ei tasu kohe tohutult suurt elumuutust ette võtta, vaid pigem alustada väikeste sammudega. “Radikaalsed sammud sobivad vähestele,” märgib Kubber.

Harjumuse kujundamise kohta on Kubberil näide: ühel ta tuttaval oli soov end kätte võtta ja hakata trenni tegema, alguses oli eesmärgiks teha iga päev kaks minutit trenni, mitte vähem ega rohkem. “Selle aja jooksul ei jõua ju tegelikult rahulikult vetsuski käia või kohvi teha, rääkimata siis trenni tegemisest,” räägib Kubber. Ometi just nii lühikesest ajast alustati, et esimene samm teha. Aegamisi sai koormust tõstetud, kuni see jõudis välja paar korda nädalas pikema trenni tegemiseni. 

Kubberi sõnul ei tohi olla eesmärk üle treenida ning alustada kohe viis korda nädalas raskete jõusaalitreeningutega. See õhin võib kiiresti kaduda. Samamoodi võib käituda ka raamatu lugemise harjumuse tekitamisel. Alustada ühest leheküljest päevas ning aegamööda edasi liikuda. “Me ülehindame ennast lühikeses ja alahindame pikas perspektiivis,” võtab Kubber harjumuste teema kokku.

Kas nii lihtne see ongi?

Lõpuks taandub Kubberi sõnul kõik meie baasvajadustele. “Meie keha ja mõistus on aastatuhanded olnud sarnased – me vajame normaalset und, toitumist ning liikumist. Kas me tagame seda endale?” Kui need asjad on paigas, siis funktsioneerib ka meie keha ja vaim Kubberi sõnul tunduvalt paremini.

Populaarsed lood mujal Geeniuses

Ära jää ilma päeva põnevamatest lugudest

Telli Geeniuse uudiskiri

Saadame sulle igal argipäeval ülevaate olulisematest Geeniuse teemadest.