Kõik suitsetajad teavad, et see pole tegevus, mis tervisele hästi mõjuks. Isegi ilma rõvedate hoiatuspiltideta sigaretipakkidel saab iga natukenegi mõtlev inimene aru, et kuuma suitsu kopsu tõmbamine ei kuulu just tervisesportlase repertuaari.

Ometi on suitsetamine üks levinumaid sõltuvusi ja pahesid, millest inimesed oma lähedasi loobuma utsitavad.

Just nimelt lähedased, sest kuigi suitsetaja teab ise väga hästi, mida tubakasuits tema tervisega teeb, tuleb surve loobumiseks enamasti väljastpoolt ehk tuttavatelt, pereliikmetelt või kallimatelt.

Tõenäoliselt on iga suitsetaja aru saanud ka sellest, et tahe suitsetamisest loobuda peab tulema temast endast, mitte väljastpoolt. Võiks isegi öelda, et vahel võib väline surve — näiteks suitsetamisvastased kampaaniad või loosungid — anda hoopis vastupidise efekti ehk justkui sundida suitsetajat järgmist sigaretti läitma ja siis järgmist ja siis…

Järgnevalt lahkame veidi suitsetaja hinge- ja kopsuelu ning ehk otsustab kasvõi üks teksti läbi lugenud suitsetaja oma harjumusest lähitulevikus lahti öelda või vähemalt mõtleb rohkem selle üle, miks ta suitsetab.

Suitsetamine on endiselt popp madalama haridustasemega ja töötute inimeste seas

Inimesed on suitsetanud sellest ajast saati, kui tubakas avastati, ja tõenäoliselt juba enne seda suitsetati muid kuivatatud taimi, mis mingit füsioloogilist mõju avaldasid.

Tänaseks on suitsetamine Eestis vähenenud viimase kümne aasta madalaimale tasemele: kui 2008. aastal suitsetas igapäevaselt 39% meestest ja 17% naistest (ehk 26% täiskasvanutest), siis 2018. aastal oli meeste seas suitsetajaid 23% ja naiste seas 13% ehk kokku suitsetas igapäevaselt 17% elanikest.

Kuid see tähendab, et 2018. aasta seisuga tõmbas iga päev suitsu pea iga viies eestimaalane. Statistikasse veidi rohkem süvenedes avastame aga, et tegelikult ei ole muutunud suhtumine suitsetamisse, vaid hoopis haridusse.

Nimelt on võrreldes 1990. aastaga suitsetajate hulk langenud eeskätt kõrgharidusega inimeste seas, põhihariduse või madalama haridustasemega inimeste seas on suitsetamine 18 aastaga vähenenud … 1% võrra.

Oluline faktor paistab olevat ka see, kas inimesel on kindel töökoht või mitte – suitsetajaid leiab rohkem just töötute seast.

See kõik toob meid suitsetamisest loobumise kõige olulisema küsimuse juurde.

Esimese sammuna võiks endalt küsida: miks?

Nagu öeldud, teab enamik suitsetajaid väga hästi, mida tubakasuits tema tervisega teeb. Keegi ei arva, et hommikul või päeva jooksul kopsust välja kerkiv röga sinna tühja koha pealt tekkis või hambad niisama kollakaks muutuvad.

Kuid need on vaid leebemad suitsetamise tagajärjed. Tõsisemad probleemid avalduvad alles aastate ja aastakümnete pärast, kui suitsetamine on tekitanud juba nii suurt kahju, et organid hakkavad sõna otseses mõttes üles ütlema.

Selleks, et nikotiinisõltuvusest lahti saada, võiks inimene endale kõigepealt teadvustada, miks ta suitsetab. Enamik inimesi ei alusta suitsetamist plaaniga iga päev pakk või pool sigarette kopsu tõmmata.

Sageli läidetakse esimene suits peol, napsuse peaga rõõmsas seltskonnas või õhtul ettekäändega “stressi maandada”. Keegi ei vaidle vastu, et suitsetamine võib olla väga mõnus tegevus ka argipäeval, kui võetakse n-ö hetk iseendale, et peale pausi jälle uue hooga tööle hakata. Ometi on tulemuseks ikkagi tubakasuitsu sissetõmbamine ja nikotiinist sõltuvusse jäämine.

Kui inimene on endale suitsetamise põhjused selgeks teinud, võiks järgmise sammuna leida põhjuse, miks sellest loobuda. Kui kollased küüned ja hambad, lehkav hingeõhk ja sõrmed, vähenenud suguvõime ja kopsuvähki suremine — ühesõnaga tervis — piisavaks ajendiks pole, siis võib-olla on selleks hoopis rahaline väljaminek.

Suitsetades isegi pool pakki päevas, kulutab inimene aastas sigarettidele ca 800 eurot.

Kui “miks?” on leitud

Kui nendele kahele miks-küsimusele on vastused antud, tuleks leida alternatiivid, millega tervist kahjustav harjumus asendada. Populaarsete asendusharjumustena pakutakse välja trenni, uue hobi leidmist ja ka “tervislikumaid” asendusaineid.

Viimaseid soovitavad tegelikult ainult tubakafirmad ise, sest nii e-sigarite kui ka muude kuumutatavate tubakatoodete tootmise ja turunduse taga on ikkagi eesmärk müüa nikotiinisõltuvust. Mõtle, kas üks kasumi peal väljas tubakaettevõte promoks toodet, mis tõesti aitaks sul suitsetamist maha jätta?

Teatavasti on inimene oma loomult väga harjumustes kinni ning päevapealt suudab suitsetamise maha jätta väga väike protsent inimesi. Sageli antakse pärast esimesi põrunud katseid ka alla ja surutakse soov suitsetamisest loobuda tagaplaanile, sest kergem on harjumusega jätkata.

Seega, et suitsetamisest loobumine õnnestuks, tuleb see enda jaoks põhjalikult läbi mõelda ning mitte seada endale liiga suuri eesmärke — päevapealt suudab suitsetamise maha jätta alla 10% suitsetajatest

Vajadusel on mõistlik otsida abi tuttavatelt või professionaalidelt, näiteks tubakainfo.ee või cancer.ee lehekülgedelt.