Väsimus, sagedased haigestumised ja luumurrud – need on vaid mõned sümptomid, mis võivad viidata D-vitamiini puudusele.

Väga madal D-vitamiini tase on Eestis elavatel inimestel laialt levinud ja seda isegi suvekuudel. Anname põhjaliku ülevaate, miks tekib D-vitamiini puudus, kuidas seda ära tunda ja kuidas D-vitamiini puudust vältida.

Keda ohustab D-vitamiini puudus?

Kui varasemalt arvati, et D-vitamiini puudusest on enim ohustatud vanemad inimesed, siis praeguseks on leidnud kinnitust, et vitamiin D puuduse riskirühmas on kõik Eestis elavad inimesed, olenemata vanusest ja soost.

Suurem D-vitamiini vajadus on rasedatel naistel ning imetavatel emadel.

Normist suurem D-vitamiini varu võiks olla ka regulaarselt tugeva koormusega sportivatel inimestel, et organism pingutusega paremini toime tuleks. D-vitamiin aitab parandada sportlikku sooritusvõimet.

Millised on D-vitamiini puuduse tunnused?

Sagedasemad D-vitamiini puuduse tunnused on järgmised.

• Sagedased haigestumised ülemiste hingamisteede viirushaigustesse (ka COVID-19).
• Väsimus, jõuetus, kurnatus.
• Kurvameelsus ja depressioon.
• Lihasnõrkus.
• Luu- ja lihasvalud.
• Luumurrud.
• Kehv tasakaal.
• Kõrge vererõhk.

Milliseid haigusi võib põhjustada D-vitamiini puudus organismis?

D-vitamiini puuduse korral lülitatakse alguses välja vähemolulised ning hiljem juba olulised funktsioonid. D-vitamiini pikaajaline puudus võib põhjustada mitmeid haigusi.

• Osteomalaatsia ehk luude pehmenemine.
• Osteoporoos ehk luuhõrenemine.
• Vähk.
• Südame- ja veresoonkonna haigused.
• Diabeet.
• Sclerosis multiplex.
• Reumatoidartriit ja teised autoimmuunhaigused.

Mis on D-vitamiin?

D-vitamiin ehk kolekaltsiferool on laialdase toimega rasvlahustuv vitamiin. Sageli kutsutakse seda päikesevitamiiniks, sest D-vitamiin tekib organismis läbi naha päikese ehk ultraviolettkiirguse (UVB) toimel. 

Tegelikult on D-vitamiin oma olemuselt hormoon, millel on inimkehas palju ülesandeid.

Millised tegurid mõjutavad D-vitamiini taset organismis?

Geograafiline asukoht – Eesti asub põhjapoolkeral, 59 laiuskraadil ja see on ka peamine põhjus, miks suvine päike pole meil piisavaks D-vitamiini allikaks. Sellepärast ei tasu eestlaste madala D-vitamiini taseme põhjuseid kaugelt otsida.

Ülekaal – ülekaalulistel ja rasvunud inimestel esineb D-vitamiini puudust oluliselt sagedamini kui normaalkaalulistel. Ülekaalulistel inimestel on reserv küll suur, kuid organism ei saa seda rasvkoest kätte. Sellepärast peavad ülekaalulised ja rasvunud inimesed kehamassiindeksiga (KMI) üle 30 tarvitama D-vitamiini suuremas annuses.

Vanus – vananedes ei sünteesi nahk enam nii tõhusalt D-vitamiini ning defitsiit on kerge tekkima. Vanemad inimesed lähevad küll päikese käes pruuniks, kuid D-vitamiini nad UVB-kiirguse toimel enam piisavalt ei saa. Alates 70. eluaastast on D-vitamiini tootmise võime vähenenud juba 75%.

Rasedus – vitamiin D vajadus on raseduse ja imetamise ajal suurenenud.

Elustiil – isegi peale suve on D-vitamiini puudus üsna sage, sest inimesed viibivad järjest vähem keskpäevasel ajal õues. Ka paljud hobid on kolinud siseruumidesse, näiteks jõusaalid.

Päikesekaitsekreemid – nahaarstid soovitavad tungivalt kasutada päikesekaitsekreeme, et ennetada nahavähki. Tasub teada, et juba SPF8 vähendab D-vitamiini sünteesi nahas 92,5%. Seega, päikesekaitsekreemi kasutades kaitsed end nii nahavähi kui ka D-vitamiini taseme tõusu eest.

Mitmed haigused ja ravimid – D-vitamiini imendumine on raskendatud maovähendusoperatsiooni läbinud patsientidel, samuti peensoole haiguste korral, näiteks tsöliaakia, põletikulised soolehaigused, ning teatud ravimite tarvitamisel, näiteks kolesteroolitaset langetavad ravimid. 

Toitumine – D-vitamiini imendumist vähendab liiga kiudainerikas toit, kohviga liialdamine – rohkem kui kolm tassi päevas. Samuti kimbutab madal D-vitamiini tase taimetoitlasi ja alkoholiga liialdamine.

Tõmmu nahatoon – mida rohkem on nahas pruuni pigmenti melaniini, seda väiksem on naha võime toota D-vitamiini päikesevalguse ehk UVB-kiirguse toimel.

Raua defitsiit – rauapuudus organismis vähendab D-vitamiini omastumist. Isegi regulaarsel D-vitamiini tarvitamisel võivad näitajad jääda alla soovituslikku normi.

Milline peab olema D-vitamiini tase?

Tervislik D-vitamiini tase veres on aastaringselt 75–125 nmol/l. Oluline on hoida D-vitamiini sarnast taset kogu aasta vältel.

Väga kriitilised on 25 nmol/l või madalamad D-vitamiini näitajad, mida nimetatakse kriitiliseks defitsiidiks. Sellise näitaja juures lülitab keha välja mitmed olulised süsteemid, mille hulka kuuluvad luuainevahetus ja immuunsüsteemi toimimine.

Tartu Ülikoolis läbiviidud uuringud kinnitasid, et ligi 80% eestimaalastest kannatab D-vitamiini puuduse käes. Sarnased tulemused selgusid ka Eesti suurimast meditsiinilaborist SYNLAB – vaid 16 protsendil testi teinutest oli D-vitamiini tase optimaalne.

Sportlastel soovitatakse D-vitamiini taset hoida 100–125 nmol/l juures, et tagada efektiivne sportlik sooritusvõime.

Kui palju võtta D-vitamiini?

Eestis on D-vitamiini manustamiseks kasutusel soovitused eagruppide kaupa. Soovituslikud profülaktilised päevaannused on järgmised.

• Alla 1-aastased lapsed 400 IU ja maksimaalselt 1000 IU.
• 1–3-aastased lapsed 600 IU ja maksimaalselt 2500 IU.
• 4–8-aastased lapsed 600 IU ja maksimaalselt 3000 IU.
• alates 9. eluaastast kuni 70. eluaastani 600 IU ja maksimaalselt 4000 IU.

Ka raseduse ja imetamise ajal on soovituslikud päevaannused täiskasvanutega sarnased.

Kuidas ravida D-vitamiini puudust?

Loodus on seadnud nii, et inimorganism ei kogu D-vitamiini varusid pikaks ajaks. Juba 30 päevaga langeb D-vitamiini tase kuni poole võrra. Eestlaste seas populaarsed talvised soojamaareisid ei suuda ravida D-vitamiini defitsiiti.

Kõige lihtsam ravi on ennetus ning sellepärast peavad Eestis elavad inimesed tarvitama D-vitamiini aastaringselt, ka suvel. D-vitamiini vaeguse raviks peab kasutama D-vitamiini preparaati.

Kui kiiresti D-vitamiin mõjub?

D-vitamiin hakkab mõjuma juba mõne päeva möödudes. Püsiv D-vitamiini tase veres saavutatakse alles 4 kuu möödudes. 

Vereanalüüs on ainus kindel viis hinnata, kas valitud D-vitamiini annus oli piisav või mitte. Kui valitud annusega ei jõutud tervisliku D-vitamiini tasemeni (75–125 nmol/l), tuleb annust suurendada. Kindlasti tasub konsulteerida oma arstiga.

Millist D-vitamiini valida?

Apteegiriiulitel on D-vitamiini valik suur ning õige otsuse tegemine võib osutuda keeruliseks. D-vitamiini preparaate on saadaval tableti, tilga ja kapsli kujul. D-vitamiin on rasvlahustuv vitamiin. Seega parima imenduvuse tagab D-vitamiin õli kujul.

Kui oled normkaaluline, on sulle sobilik D-vitamiini annus vähemalt 2500 IU. Kui oled ülekaaluline või rasvunud, on sobilik D-vitamiini päevane annus on 4000 IU. Ainult vereanalüüsiga on võimalik kindlaks teha, kas vastav D-vitamiini annus on sobilik või mitte.

D-vitamiin aitab liikuda läbi elu terve ja rõõmsana!