Maailm upub riietesse. Kiirmoe brändide tehased toodavad tonnide kaupa odavaid rõivaid kevad-, suve-, sügis- ja talve hooajaks, rõhudes reklaamides “uutele kollektsioonidele” ja sundides sedasi tarbijaid väljamõeldud moetrendidega pidevalt kaasa jooksma.
Odava hinna ja pidevalt muutuva disaini eest peab aga millegagi lõivu maksma. Üha enam inimesi teadvustab endale, et enamjaolt tulevad soodne hind ja allahindluskampaaniad kolme teguri arvelt: keskkond, tööjõumaksud ja kvaliteet.
Keskkonda kahjustab pea kogu tootmine, kuid on ikkagi vahe, kas firma müüb kvartalis sadu tuhandeid odavast puuvillast rõivaid, mis peale paari pesukorda kuluma hakkavad, või panustab kvaliteetsetesse tehismaterjalidesse, mis ei tule otse loodusest ning mis kestavad 10-15 aastat.
Silja Suija meelest võiksid inimesed oma valikud teha just selliste tootjate kasuks, kelle rõivad ka päriselt vastu peavad.
“Ma pole nii rikas, et osta odavaid riideid”
Enamik Eesti tippsportlasi teab väga hästi, et Võrus Kagukeskuse kaubamajas on pood nimega Silja Sport. Silja on oma kauplust Võrus pidanud juba pea 20 aasta ega pea kaugust pealinnast mingiks takistuseks.
“Kui ma 90ndatel Daehlie toodetega Eestis alustasin, kehtis selline põhimõte, et kõik maaletoojad peavad asuma Tallinnas. Kujutad ette!” räägib ta. “Suhtumine oli selline, et mismoodi need kaubad nüüd Võrru tulevad, ikka pealinna ju. Mina ütlesin, et on küll, toome asjad Võrru ja saadame vajadusel edasi pealinna, ei ole mul sinna Tallinna niisama asja,” muigab ta.
Nüüd leiab Silja omanimelisest spordikauplusest Silja Sport ja e-poest lisaks Daehlie laia valiku ka teisi tuntud ja kvaliteetseid Skandinaavia rõivabrände.
“Arvestades keskkonnateadlikkuse kasvu, võiksid inimesed rohkem just kvaliteetsete brändide poole vaadata. Kõik Daehlie tooted on valmistatud kvaliteetsetest materjalidest, aga neis ei ole kasutatud nahka ega midagi muud loomset peale kvaliteetse Islandi lambavilla. Ning iga toode, mille sa ostad, kestab ikkagi 8-10 aastat,” kinnitab Silja.
Ta toob välja, et paljud inimesed imestavad sageli kvaliteetriiete hinna üle: “Mis mõttes maksavad jooksupüksid 70-80 eurot, kuskilt H&Mist saaks ju kümme korda odavamalt? Aga jaga see summa vähemalt kümne aasta peale ära, sest nii kaua saad sa neid kvaliteetseid pükse ka päriselt kanda. Enam ei tundugi nii hull.”
Ilmselgelt on Silja seda usku, et kvaliteedi eest tuleb ka raha välja käia. “Tead ju küll seda ütlust, et ma pole nii rikas, et osta odavaid riideid. See on täiesti tõsi, aga paljud ei saa sellest ikkagi aru.”
Norra Nike ja garderoob, mis sobib nii matkarajale kui ka kontorisse
Norra kunagise murdmaasuusameistri ja tänaseks kultuurilise ikooni staatusesse tõusnud Bjørn Erlend Dæhlie rõivabränd on vaid üks paljudest, mida Silja Spordi valikust leida võib.
Kui Daehlie lai tootevalik pakub aastaringselt kvaliteetseid riideid nii spordiks kui ka vabal ajal kandmiseks – on eraldi olemas nii kevad-suve kui ka sügis-talve kollektsioon. Jooksu huvilistel tasuks vaadata Hoka jalatsite poole.
“Hoka tossud on viimase kümne aastaga saanud n-ö jooksjate lipulaevaks, ületanud mis iganes Nike’id ja Asicsid,” selgitab Silja.
Mõistagi leiab Hoka valikust jalanõusid igaks treeninguks ja pinnaseks alates maanteejooksust kuni matkaradade ja üldtreeninguni.
Jalanõude koha pealt soovitab Silja matkasellidele ja neile, kes külmakraade, pori ja lund trotsida armastavad, Kanada brändi Soreli saapaid.
Erinevalt üle maailma levinud ilma näota brändidest on Silja Spordis pakutavate rõivaste logodel ka huvitavad taustalood, mis annavad kinnitust, et riided on tõesti tehtud tegijatelt tegijatele, mitte lihtsalt jõusaalis näitamiseks mõeldud.
“Näiteks Kari Traa bränd sai alguse sellest, et kui Traa karjääri lõpetas, hakkas ta kodus mütse kuduma,” tõi Silja näiteks. “Traa rõivaid alates mütsidest ja kinnastest kuni aluspesuni iseloomustab lai valik traditsioonilisi Skandinaavia rahvusmustreid, mida naljalt teiste tootjate valikust ei leia.”
Kari Traa tegi viimased stardid Torino olümpiamängudel 2006. aastal, kus ta vigursuusatamises pälvis hõbeda. Pärast seda polnud sportlasel kodus midagi peale hakata ja nii hakkaski ta oma rõivabrändi looma.
“Nüüd teeb väga ägedaid ja omanäolisi rõivaid just naistele ja tüdrukutele. Norras on ta Nike’iga võrdne, selline 50/50 turust on jagatud. Ja tõesti on hästi omapärased ja teistsugused riided,” ütleb Silja.
Silja Spordi valik jääbki silma just huvitava disaini ja universaalsuse poolest.
Näiteks uuem, Johaugi bränd, paistab eriti välja oma mitmekülgsuse poolest. Johaugi valik sobib eriti hästi näiteks moetundlikumale inimesele, kelle jaoks ehk trenni tegemine polegi rõivaste juures kõige olulisem, kuid kes hoolib ikkagi riiete praktilisusest.
“Sa võid käia sellega metsas, matkal, kinos ja kontoris. Kui mõnel brändil on ühed tooted ühte keskkonda ja teised teise, siis Johaugi rõivaid saab tõesti kanda igal pool. Ei pea alati mitut garderoobi ostma.”
Ja muidugi sai Johaugi bränd alguse sellest, et Daehlie töötaja läks pärast võistlust Therese Johaugi juurde ja pakkus välja, et võiks tema dressipluusi tootma hakata. Silja Spordi valiku ja erinevate brändide ning nende ajalooga saad lähemalt tutvuda firma kodulehel Siljasport.ee või Võrus Kagukeskuses.
