Antigeenide kiirtestid pakuvad üle maailma üha enam kõneainet. Medifumi esindaja Kristjan Täht ütleb, et viimase aasta jooksul on need jõudsalt arenenud ning ka täpsus ja spetsiifilisus on viidud uuele tasemele.
Siiani puuduvad aga vastavad regulatsioonid ning sellest tulenevalt on testid mõeldud vaid professionaalseks kasutamiseks. Saadaval on nii süljeproovi kui ninaneelukaape meetodiga tehtavad kiirtestid. Kas üks on usaldusväärsem kui teine?
Tšehhi Vabariigi Teaduste Akadeemia orgaanilise keemia ja biokeemia instituut võrdles omavahel 13 eri tootja kiirteste, millest enamiku on Tšehhi tervishoiuministeerium kiitnud heaks iseseisva testimise jaoks ning on seal aktiivselt kasutuses.
Testide tundlikkus varieerub tohutult
Kiirtestide võrdlemisel kasutati meetodit, mis seisnes niinimetatud tuvastamispiiri uurimises ehk tehti kindlaks, kui väikest viirusekogust on testid võimelised leidma.
Võrdlusest tuli kinnitus faktile, et erinevate antigeeni kiirtestide tundlikkus varieerub tohutult. Teadlased jõudsid järeldusele, et minimaalne piir, mille juures viirus tuvastatakse, võib mõnel juhul erineda kuni 100 korda.
Samas kinnitasid uuringud, et ka madala tuvastamispiiriga antigeeni testid ei suuda sageli koroonaviirust tuvastada neil inimestel, kellel puuduvad COVID-19 sümptomid.
Ninaneelust võetud test ei ole efektiivsem kui süljeproov
Võrdlusesse olid kaasatud testid Ecotest, Abbott Panbio, SD Biosensor, Lepu, Humasis, Testsealabs, Safecare, Flowflex, Saligen, Biosynex, Zandcell, V-Check ja Diaquick.
Kõige parema tulemuse saavutasid Flowflex, Saligen, Biosynex, Zancell ja Ecotest, mis näitasid võrdluse käigus kõige madalamat tuvastamispiiri. Kõige kehvema tulemuse andis Safecare’i kiirtest. Kusjuures, võrdluses ei tulnud välja kinnitust, nagu ninaneelukaape testid oleksid efektiivsemad kui süljeprooviga tehtud kiirtestid.
Teadlased kasutasid teste vastavalt tootjate juhendile, ainult bioloogilise proovi asemel kasutasid nad standardina uue koroonaviiruse nukleovalgu lahust. Lisaks seadmete teel läbi viidud võrdlusele võttis testide hindamisest osa kaheksa vaatlejat.
Tavakasutaja võib eksida testi tulemuste hindamisel
Hindamisel selgus, et tulemuste silmaga kindlaks tegemisel võivad inimeste järeldused erineda. Sama proovi korral pidasid osad vaatlejad tulemust positiivseks, teised negatiivseks.
Seetõttu toonitasid akadeemikud, et antigeeni testi võimalikult korrektseks hindamiseks läbiksid otsustajad vähemalt lühikese treeningu ja õpiksid positiivset tulemust kindlalt ära tundma, mis ei tähenda, et tavakasutaja ei võiks neid teste siiski kasutada. Teadlaste sõnul on asi selles, et positiivset tulemust tähistav riba on raskesti nähtav.
Mõned asjatundjad rõhutavad, et lisaks antigeeni kiirtestidele tuleb viiruse kindlaksmääramisel kindlasti kasutada usaldusväärsemat PCR-meetodit.
