Vertiigo pärineb ladinakeelsest sõnast ja tähendab pöörlemist.1 Meditsiinis mõistetakse vertiigo all n-ö iseliikumise tunnet – inimene tunneb, et kas tema ise või maailm tema ümber pöörleb ning taolise seisundiga võivad kaasneda iiveldus, oksendamine, tasakaaluhäired ja tekkida minestamiseelne tunne ning silmade kiire kontrollimatu edasi-tagasi liikumine.2, 3
Vertiigo ei ole eraldi haigus, vaid on mõne muu haiguse sümptom. Vertiigo võib vägagi häirida inimese igapäevaelu – peapööritusega autojuhtimine või ujumine või jalgrattaga sõitmine võivad olla lausa ohtlikud tegevused nii endale kui teistele inimestele. Vertiigo piirab rasketehnikaga töötamist, redeli kasutamist, aga ka näiteks piloodina töötamist. Eakatel suurendab vertiigo oluliselt kukkumise ning sellega kaasnevate traumade riski.3, 4, 5
Mis on vertiigo tekkepõhjused?
Vertiigo tekkepõhjused on peamiselt seotud tasakaalusüsteemi või kesknärvisüsteemiga.6 80-90% kõigist vertiigo juhtudest5, 7 on põhjustatud tasakaaluaparaadi probleemidest, need vertiigohood on küll kurnavad, kuid tavaliselt healoomulise kuluga.
Enamlevinud diagnoos on healoomuline asendivertiigo; ingl. bening paroxysmel positional vertigo (BPPV). BPPV tekib, kui sisekõrvas paiknevad kuulmekivikesed satuvad elundis valesse asukohta ning takistavad sisekõrvas paikneva vedeliku vaba liikumist. BPPV võib tekkida igas vanuses inimestel, kuid sagedamini üle 50 aastastel ja naistel ning enam paremal kehapoolel.6, 8 Haigushoog võib vallanduda pea asendi muudatusel: ette- või tahapoole kallutamine, küljele pööramine, isegi voodis lamades asendi ümbervahetamine võib esile kutsuda vertiigohoo. Haigushoog vältab tavaliselt mõned minutid, kuid võib kesta ka päevi või nädalaid.
Vertiigot võivad põhjustada ka tasakaalunärvi põletik ja Meniere’i tõbi. Viimane on krooniline sisekõrva haigus, mille täpsed tekkepõhjused ei ole teada. Tekivad korduvad vertiigo hood, kohin kõrvus, kuulmislangus.9 Teadlased on leidnud, et Meniere’i tõvega kaasneb väga sageli BPPV10, mõnede uuringute andmetel kuni 70% Meniere’i tõvega isikutel diagnoositakse BPPV hooge.11
Millised kaasnevad haigused võivad põhjustada pearinglust?
Kesknärvisüsteemiga seotud haigused, mis võivad vertiigot põhjustada, on näiteks migreen, sclerosis multiplex, aga eluohtlikud haigused nagu ajuinfarkt või ajuverejooks, mis vajavad väga kiiret meditsiinilist abi.2
Migreeniga kaasnevat vertiigot nimetatakse vestibulaarseks migreeniks ning oletatakse, et selle all kannatab 10% pearinglusega inimestest.12 Vestibulaarne migreen võib tekkida alles mitmeid aastaid peale n-ö tavalise migreeni diagnoosimist13 ja tavaelanikkonnaga võrreldes on migreeniga inimestel vertiigot 2-3 korda sagedamini. Inimestel, kellel on auraga migreen, on omakorda suurem risk vestibulaarse vertiigo tekkeks ning risk suureneb inimese vanuse kasvades.14, 15
Mida tuntakse vertiigohoo ajal?
Vertiigo korral võivad tekkida erinevad aistingud – võib tekkida pöörlemisetunne või tunne, et ümbrus pöörleb. Kirjeldatud on tasakaaluhäiret, mis järgneb kui peatuda peale pikalt ühel kohal keerutamist või peale karussellisõitu. Tihti tekib ebakindlustunne kõndimisel, tasakaal kaob. Sageli võivad tekkida iiveldus, oksendamine.2
Kuidas vertiigot ravitakse?
Vertiigo puhul tuleks meditsiinilist abi otsida ja arvestada, et ravi määrab arst peale diagnoosi täpsustamist. Diagnoosimiseks võib lisaks anamneesile vaja minna erinevaid teste ja analüüse.2
Ravi võib koosneda nii toitumisharjumuste muutmisest, suukaudsest tablettravist kui ka spetsiaalsetest harjutustest, mis aitavad sisekõrvas normaalse kuulmekivikeste asendi saavutamisele kaasa. Ravimisel on vajalik järjepidevus, kuna ravi tulemuslikkus võib võtta nädalaid.3, 16 Oluline on otsida abi arstilt, kuna vertiigo häirib oluliselt igapäeva elu ning mõjutab elukvaliteeti ja võib olla mõne tõsisema haiguse või seisundi sümptom.
Viited
1. Merriam-Webster. (n.d.). Vertigo. Merriam-Webster Medical Dictionary. Vaadatud: 25.10.2024.
2. Salvinelli F. et al. What is vertigo? La Clinica Terapeutica. 2003 Sep-Oct;154(5):341-348. PMID: 14994924.
3. Sinisalu V. et al. Vertiigo – sagedasti esinev vaevus. Eesti Arst 2009; 88(11):761−763.
4. Ranjan R. et al. Quality of Life Rating for Dizziness: A Self-reporting Questionnaire. Indian J Otolaryngol Head Neck Surg (November 2019) 71(Suppl 2):S1040–S1046.
5. Oghalai JS. et al. Unrecognized benign paroxysmal positional vertigo in elderly patients. Otolaryngol Head Neck Surg. 2000 May;122(5):630-4.
6. Lui F. et al. Central Vertigo. StatPearls. Treasure Island (FL). 2024.
7. Jahn K. et al. Vestibular Rehabilitation Research Group in the European DIZZYNET. Vestibular rehabilitation therapy in Europe: chances and challenges. J Neurol. 2019 Sep;266(Suppl 1):9-10.
8. Brevern von M. et al. Benign paroxysmal positional vertigo predominantly affects the right labyrinth. J Neurol Neurosurg Psychiatry. 2004;75(10):1487–1488.
9. Sajjadi H. et al. Meniere’s disease. The Lancet, Volume 372, Issue 9636, 406 – 414. 2008.
10. Balatsouras DG. et al. Benign paroxysmal positional vertigo associated with Meniere’s disease: epidemiological, pathophysiologic, clinical, and therapeutic aspects. Ann Otol Rhinol Laryngol. 2012 Oct;121(10):682-8.
11. Parapella MM. Benign paroxysmal positional vertigo and other vestibular symptoms in Ménière disease. Ear Nose Throat J 87(10):562. 2008.
12. Lempert T. et al. Epidemiology of vertigo, migraine and vestibular migraine. J Neurol 256, 333–338. 2009.
13. Nowaczewska M. Vestibular migraine – an underdiagnosed cause of vertigo. Diagnosis and treatment. Neurol Neurochir Pol. 2020;54(2):106-115. 2020.
14. Vuković V. et al. Prevalence of vertigo, dizziness,and migrainous vertigo in patients with migraine. Headache. 2007; 47(10): 1427–1435.
15. Calhoun AH et al. The point prevalence of dizziness or vertigo in migraine–and factors that influence presentation. Headache. 2011; 51(9): 1388–1392.
16. Wang YH. et al. Benign paroxsymal positional vertigo – recommendations for treatment in primary care. Ther Clin Risk Manag. 2019 Jun 11;15:719-725.
Koostas: Viatris OÜ, Liivalaia 13, 10118 Tallinn, Eesti.
ET-NON-2024-00033 10/2024
