Sisuturundus

Ortopeed selgitab: D-vitamiini puuduse korral lülitatakse kehas välja alguses vähemolulised ja hiljem juba ka olulised funktsioonid

Üha enam on hakatud rääkima D-vitamiini olulisusest ning sellest, et Eesti inimestel pole seda organismis piisavalt. Tartu Ülikooli Kliinikumi ortopeed dr Leho Rips toob välja põhjused, miks see nii on ja mispärast on D-vitamiini puuduse teema muutunud aasta aastalt järjest populaarsemaks.

Õues viibitakse varasemast palju vähem

Tänapäevane elu ei nõua enam eriti aktiivset füüsilist tööd õues. Seepärast on vähenenud ka kontakt päikesekiirgusega ja seeläbi loomuliku D-vitamiini süntees naha kaudu. Teine põhjus on toitumisharjumused. Kõrge loodusliku D-vitamiini sisaldusega saadused – näiteks erinevad kalad ja taimsed toiduained nagu seened, ei ole kuigi populaarsed. Seda eriti noorte hulgas.

Loomulikult peame arvestama ka meie geograafilist asukohta, kus päikesekiirguse tase sügisel ja talvel on D-vitamiini tekkeks ebapiisav. Negatiivset mõju omab ka UV-kaitsega päikesekreemide kasutamine ning riietumistavad. Nende põhjuste kokku liitmisel saamegi olukorra, kus looduslikud allikad on valdavalt minimaliseeritud ning tekib D-vitamiini defitsiit.

Oluline on mõista ka seda, et D-vitamiini ainevahetus on kiire ja vajaduspõhine.  Suurematel füüsilistel koormustel vajadus kasvab. Kasvueas on D-vitamiini tasakaalustatud varude olemasolu eriti kriitiline luukasvu tagamiseks ja kvaliteetse luukoe arenemiseks. 

Oma olemuselt on D-vitamiin hormoon, millel on palju ülesandeid. Puuduse korral lülitatakse välja alguses vähemolulised ja hiljem juba olulised funktsioonid. Tuntud on D-vitamiini tähtis roll luuainevahutuses, samas vähem teatakse seost immuunsüsteemi ja lihastööga ning depressiooniga.

Tõsise ja pikaajalise D-vitamiini vaeguse korral on oht varasemale osteoporoosi (luuhõrenemismurrud vanemas eas, väsimusmurrud noortel) tekkele, samuti suureneb viirusinfektsioonidele ja immunhaiguste (näiteks diabeedi) risk.

D-vitamiini ei salvestata pikaks ajaks 

Lühiajaline viibimine puhkusereisil ei pruugi lahendada pikaajalist defitsiiti, sest tekkinud varu ehk depoo kasutatakse ära suhteliselt kiirelt. Võrreldes Lõuna-Euroopa riikdiega on meil päikeseliste päevade ja talvise päikesekiirguse koguhulk väiksem. Samas on ka lõunapoolsetes riikides oht D-vitamiini defitsiidiks, sest tööharjumused on muutunud ka seal. Paljud on muutunud kodu-kontor-kodu elustiili esindajateks ja vaatamata ilusatele päikeselistele ilmadele on ikkagi defitsiidi tekkerisk olemas.

Eestis tehtud, kuid veel avaldamata uuringute järgi on loomulik D-vitamiini varu inimestel langustrendis juba oktoobri alguses. Märtsiks on need aga tühjenenud pea täielikult. Praegused teaduslikud seisukohad leiavad, et soovitatav on hoida D-vitamiini tase 75 nmol/L või kõrgemal, samas üle 100 nmol/L ei peeta enam olulist lisaefekti andvaks.

75 nmol/L on vajalik kõigi D-vitamiini teadaolevate oluliste funktsioonide täitmiseks. Oluline on proovida hoida sarnast taset kogu aasta. Väga kriitilised on 25 nmol/L või madalamad näitajad. Seda nimetatakse kriitiliseks defitsiidiks. 

Erinevad vajadused

D-vitamiin on rasvlahustuv ning ülekaalulistel on sageli D-vitamiini verenäitajad madalad, kuid rasvkoes on ladestunud varud suured. Rasvkoest kättesaamine on sellistel isikutel keeruline halva verevarustuse tõttu. Samas tuleb kindlasti kiirel kaalulangetamisel olla ettevaatlik, kuna siis vabaneb rasvkoesse ladestunud D-vitamiin ning lisamanustamisel võib tekkida üledoseerimine. Probleemiks on ka keerukad dieedid, kus on piiratud rasvade sisaldust toidus või vastupidi, kus on liiga kõrge rasvasisaldusega toidud.

Kõrgemas eas on D-vitamiini vajadus sarnane täiskasvanuga, välja arvatud üle 70-aastastel, kui päevane soovitatav annus on natuke suurem. Lastel on vajalik päevane annus umbes kolmandiku kuni poole võrra väiksem kui täiskasvanul. Vajadus on väiksem, kuna lapse kehakaal on väiksem ja ainevahetus võrreldes täiskasvanutega teistsugune.

Eestis on kasutusel rahvusvahelised soovitused D-vitamiini manustamiseks eagruppide kaupa. Soovitatavad profülaktilised päevaannused on järgmised.

  • Alla aastane laps 400 IU-d.
  • 1–3aastane laps 600 IU-d ja maksimaalselt 2500 IU.
  • 4–8aastane laps 600 IU-d ja maksimaalselt 3000 IU.
  • Meestele ja naistele vanuses 9–70 eluaastat soovitatakse  600 IU ja maksimaalselt 4000 IU.
  • 70+ 800 IU ja maksimaalselt 4000 IU.

Maksimaalse annuse all mõistetakse tänapäevaste seisukohtade järgi ohutut profülaktilise tarvitamise ülempiiri.

Selleks, et olla tervem ja tunda ennast hästi, on kindlasti oluline teada oma loomulikku D-vitamiini taset ja vajalikku lisamanustamise vajadust. See on kõigil natuke erinev. 

Vitamin D Pro Expert 4000IU Immuno on spetsiaalne viiruste perioodi D-vitamiin. Pro Expert Immuno on loodud sinu immuunsusüsteemi toetamiseks D3 vitamiini, tsingi ja tsitruse bioflavonoididega. Mugav ja efektiivne õlikapsel aitab kaitsta Sinu head tervist ja hoida Sinu immuunsust parimas vormis. Loe lisaks www.Dimmuno.ee

Augustis on iPharma Tervisepoes lai valik D-vitamiine ja teisi tervisetooteid uutele klientidele 30% soodsamalt. Seega loo konto ja kasuta koodi AUG21.

Jaga nendega kellest hoolid!

Populaarsed lood mujal Geeniuses

Ära jää ilma päeva põnevamatest lugudest

Telli Geeniuse uudiskiri

Saadame sulle igal argipäeval ülevaate olulisematest Geeniuse teemadest.