Südame-neeru-ainevahetuse sündroom ehk metaboolne sündroom on haigus, mille korral esinevad erinevad terviseprobleemid korraga. Näiteks rasvumine, kõrgvererõhktõbi, vererasvade ainevahetuse häire ning kõrgenenud veresuhkur. Perearst Piret Rospu selgitab, keda haigus enim ohustab ja kuidas seda ennetada.

Metaboolne sündroom, kardiovaskulaarne sündroom, kardiorenaalne ja metaboolne sündroom … Kas tegemist on sama haigusega? 

Tegemist on ühe ja sama asjaga. Kuna sündroom sellisel kujul defineeriti alles 2023. aastal, ei ole eesti keeles sellele veel ühte kindlat kokku lepitud tõlget. Kardio tähendab südant, vaskulaarne tähendab veresooni, renaalne või nefro- tähendab neerusid ja metaboolne tähendab ainevahetust. 

Haigusest räägitakse aina rohkem. Mis on teie arvates selle põhjuseks? 

Südame-neeru-ainevahetussündroomist räägitakse üha rohkem, kuna selle esinemissagedus järjest suureneb. Oleme keset ülemaailmset rasvumise pandeemiat. Üha suuremal hulgal inimestest diagnoositakse rasvumist, diabeeti, hüpertooniatõbe, südame- ja neeruprobleeme. Tagajärjeks on halvem elukvaliteet, piirangud igapäevases tegutsemises, ravimikoormuse kasv, haiglaravi vajavate inimeste arvu tõus, lõpuks ka rohkem puudega inimesi ja suurenenud suremus. 

Kogu see terviseprobleemide komplekt nõuab suurt ravimeeskonda, kuhu võivad lisaks perearstile ja pereõele kuuluda ka füsioterapeudid, silmaarstid, jalaravi spetsialistid, toitumisspetsialistid või diabeediõed, südame-, neeru- ja diabeediarstid, hilistüsistuste tekkimisel juba ka neuroloogid, erinevad kirurgid, koduõed ja palliatiivravi spetsialistid. 

Tegemist on olulise kuluga inimestele, perekondadele ja ühiskonnale, teisest küljest toob sündroom kaasa täisväärtuslikult elatud eluaastate vähenemise ja kannatuste suurenemise. 

Keda südame-neeru-ainevahetussündroom kõige rohkem ohustab? 

Kardiorenaalne metaboolne sündroom tekib sageli inimestel, kes on rasvunud ja kellel esialgu hakkavad tõusma vererõhu, kolesterooli ja veresuhkru tasemed, sealt edasi kujunevad juba diabeet, südame- ja neeruprobleemid. 

Siiani oleme neid kõiki tervisehäireid ükshaaval diagnoosinud. Näiteks südame vaatest hüpertensioon, südamepuudulikkus, rütmihäired, infarkt või neerude vaates diabeetiline neerukahjustus, neerude töö aeglustumine ja neerufiltri halvenemine, kuid kardiorenaalne metaboolne sündroom tähendab, et need kõik probleemid käivad sageli paketina käsikäes. 

Lisaks halvendavad juba ühes organis tekkinud probleemid teise organi tööd. Näiteks kõrge vererõhk kahjustab üheaegselt nii südant kui neerusid. Kahjustunud neerud toodavad vererõhku tõstvaid aineid ja hoiavad liigselt vedelikku kehas kinni, mis omakorda koormab ja kahjustab südant. Diabeet kiirendab veresoonte lupjumist ja see kahjustab nii südant kui neerusid. 

Kui süda pumpab verd halvasti ringi, pärsib see neerude tööd. On tavaline, et südameprobleemidega inimesel on ka neerudega probleeme ja vastupidi, kusjuures sageli on kõigi nende tervisehädade ühine nimetaja hoopis rasvumine ja sellest tingitud muutused ainevahetuses. Paljud probleemid südame ja neerudega on sageli tihedalt läbi põimunud diabeedi, rasvumise ja kõrge vererõhuga. 

Kuidas rasvumine selle kõigega seotud on?

Rasvumine on kardiorenaalse metaboolse sündroomi võtmelüli. Just rasvumise tagajärjel kujunenud ainevahetuse häirumine on suurel osal inimestest kardiorenaalse metaboolse sündroomi lähtepunkt ja järjepidev süvendaja. 

Rasvumisega käivad kaasas paljud olulised muutused kehas, näiteks insuliiniresistentsuse teke, kus insuliin ei aita suhkrul enam normaalselt rakkudesse minna, samuti kõrged kolesterooli- ja vererõhunäidud. Lisaks veel rasvumisega seotud krooniline põletik ja ongi olemas mürgine kokteil, mis kahjustab kehas südant ja neerusid, aga ka veresooni, närvisüsteemi ja kopsusid.

Mida olulist on 2. tüübi diabeedi, südamepuudulikkuse või kroonilise neeruhaigusega patsiendil vaja teada kardiorenaalse ja metaboolse sündroomi kohta?

Ühest küljest on oluline mõista, kui tihedalt need haigused on omavahel seotud. 2. tüüpi diabeediga patsiendid on enamasti kursis, et nende haiguse tüsistuste hulka võivad kuuluda neerukahjustus, silmakahjustus ja närvide kahjustus (eeskätt avaldub diabeetiline polüneuropaatia jalgade tundehäirete ja hiljem krooniliste halvasti paranevate haavanditena), aga lõpuks surevad diabeediga patsiendid peamiselt südame-veresoonkonnahaiguste tagajärjel. 

Südamepuudulikkusega ja kroonilise neeruhaigusega patsientidel tavaliselt on eelnevalt juba mõni teine haigus, mille tagajärjel on neil südame- või neeruhaigus välja kujunenud. 

Kui haigus koondab endasse mitmeid tervisehädasid, siis kuidas seda kõige paremini ravida? 

On äärmiselt oluline mõista, et ravi vajavad kõik olemasolevad haigused. Ei saa valida, et näiteks vererõhurohtu võtan, sest see aitab enesetunnet parandada, samas südamepuudulikkuse ravimeid võtan valikuliselt. Ühe elundi haiguse ravimata jätmine või poolik ravi mõjutab ebasoodsalt ka teisi organeid. 

Tänapäeval on ka ravimeid, mis mõjutavad soodsalt kardiorenaalse metaboolse sündroomi mitut komponenti korraga. Näiteks osad vererõhuravimid aitavad lisaks vererõhu langetamisele pidurdada neerude töö halvenemist ja kaitsevad südamepuudulikkuse eest.

Osad esialgu diabeediravimitena kasutusele tulnud ravimid parandavad samaaegselt ka südamepuudulikkuse seisu, kaitsevad neerusid ja aitavad kehakaalu vähendada. Kõigest hoolimata on tavaline ja vajalik, et kardiometaboolse renaalse sündroomiga patsientide raviskeemis on viis ja enam ravimit. 

Mida saab igaüks teha, et ennetada ainevahetussündroomi ja kuidas juba tekkinud haigust tagasi keerata? 

Tervislikud eluviisid, mõistlik söömine, normaalne liikumine ja muud tuntud tegurid on kõige olulisemad, mille abil südame-neeru-ainevahetuse sündroomi eemal hoida ja selle süvenemist pidurdada või isegi tagasi keerata. Tervislikus kehakaalus inimestele on soovitus normaalset kehakaalu säilitada; ülekaalus ja rasvunud inimesed peaksid püüdma kaalu edasist tõusmist vältida ja ideaalis ka langetada. 

Ameerika Südameassotsiatsioon on välja toonud, et kehakaalu langetamine/normaliseerimine, tervislikud eluviisid ja elustiili muutused võivad aidata kardiorenaalset metaboolset sündroomi tagasi keerata. Kaugele arenenud haiguslike muutuste korral päris terveks enam ei saa, aga tavaliselt on võimalik saavutada oluliselt parem tervislik seisund.