Eestis on ligi 70 000 inimest, kellel on diagnoositud diabeet, ja paljud neist seisavad iga päev silmitsi keeruliste väljakutsetega. Millised on diabeetikute suurimad mured ja kuidas Eesti Diabeediliit nende elu paremaks muuta püüab, räägib organisatsiooni juhataja Ulvi Tammer-Jäätes.
Tammer-Jäätese sõnul on organisatsiooni peamiseks eesmärgiks diabeedihaigete ühishuvide esindamine ja informatsiooni levitamine. Diabeediliit on katusorganisatsioon 23 allorganisatsioonile üle Eesti, mis ühendab nii diabeetikute seltse kui ka meditsiinitöötajate erialaühendusi ja ettevõtteid.
Liidu põhitegevus keskendub projektidele, mille eesmärk on toetada ja koolitada diabeedihaigeid ning nende pereliikmeid. “Igal aastal viime ellu projekti „Elu diabeediga”, kus korraldame seminare, koolituspäevi ja konverentse, et aidata diabeetikuid ning pakkuda teadlikkust ja tuge,” sõnab Tammer-Jäätes. Lisaks korraldatakse koolitusi ka tervishoiu- ja sotsiaalvaldkonna töötajatele, sealhulgas õdedele, apteekritele ja arstidele.
Olulised koostööd ja täiendavad toetusallikad
Diabeediliidul on tihedad sidemed ka teiste organisatsioonidega, mis tegelevad diabeediga patsientide toetamisega (maakondlikud diabeetikute seltsid). Näiteks töötab liit tihedalt koos Eesti Laste ja Noorte Diabeediühinguga, et pakkuda tuge igas vanuses patsientidele. “Koostöö on hea ja püüame ühiste jõududega diabeetikute elu Eestis paremaks muuta,” ütleb Tammer-Jäätes.
Diabeetikutel on võimalik osaleda kohalikes diabeetikute seltsides ning saada tuge ja jagada oma kogemusi. “Igasugune toetus, olgu see vabatahtlik abi või rahaline toetus, aitab meie tegevust ja diabeetikute olukorda parandada,” rõhutab Tammer-Jäätes. Liit ootab ka tavainimeste ja ettevõtete panust, et suurendada diabeetikute teadlikkust ja elukvaliteeti.
Peamised mured on seotud abivahenditega
Tammer-Jäätes toob esile, et diabeetikute suurimaks mureks on abivahendite, nagu insuliinipumpade ja glükoosisensorite, kättesaadavus. “Kahjuks pole pumbaravi veel kõigile I tüüpi diabeedihaigetele kättesaadav, samuti vajavad sensorid täiendavat toetust,” selgitab ta.
Kuigi Eestis on ravimite kättesaadavus hea, tunneb Tammer-Jäätes, et koolitus ja õppekirjandus vajaksid suuremat toetust. “Meil on endiselt puudus struktuursetest koolitustest ja õppematerjalidest, mis aitaksid diabeetikutel oma haigust paremini mõista ja sellega toime tulla,” lisab ta. Samuti näeb ta arenguruumi diabeediregistri loomises, mis aitaks raviprotsessi paremini planeerida ja jälgida.
Diabeediravi kättesaadavus on paranenud, kuid väljakutseid jagub
Viimastel aastatel on ravimid muutunud tõhusamaks ja abivahendite kättesaadavus on paranenud, kuid patsientide tervisetulemused paranevad aeglaselt. “Ravimid on järjest paremad, kuid diabeetikute ravitulemused ei parane soovitud tempos. See näitab, et vajame täiendavat tuge ja koolitust,” rõhutab Tammer-Jäätes.
Diabeediliidu tulevikuplaanid keskenduvad jätkuvale koostööle tervisekassa ja sotsiaalministeeriumiga, et parandada teenuste ja ravimite kättesaadavust. “Meie eesmärk on teha koostööd ka Eesti Puuetega Inimeste Kojaga, et diabeetikud saaksid kogu vajaliku toe ja ravi,” sõnab Tammer-Jäätes. Tähelepanu pööratakse koolitusmaterjalide arendamisele ja koolituste korraldamisele, et diabeetikud saaksid ajakohast ja täpset infot haiguse juhtimiseks.
Diabeediliidu tegevus ja pühendumus aitavad tagada, et diabeetikute vajadused oleksid Eestis kuulda võetud ja et neile pakutaks parimaid võimalikke lahendusi haigusega toimetulekuks.
Räägime diabeedist!
Eestis on diabeet diagnoositud umbes 70 000 inimesel, maailmas põeb diabeeti ligi 415 miljonit inimest.
- Diabeet (vana nimega suhkruhaigus) on krooniline ainevahetushaigus, mis vajab igapäevast ja pidevat eneseravi.
- Diabeedi puhul ei tooda kõhunääre insuliini piisavalt või üldse mitte või insuliini mõju organismis on puudulik.
- Eestis on ligikaudu 7000 1 tüübi diabeeti põdevat inimest.
- II tüübi diabeeti põeb teadaolevalt ligikaudu 60-65 000 inimest. Lisaks sellele arvatakse, et umbes sama palju inimesi põeb II tüüpi diabeeti enese teadmata.
Diabeedi tunnused
- Pidev janu ja suukuivus
- Sage urineerimine
- Väsimus/jõuetus
- Pidev nälg
- Ootamatu kaalulangus
- Aeglaselt paranevad haavad
- Korduvad infektsioonid
- Ähmane nägemine
Diabeedi ravi eesmärgiks on ennetada diabeediga kaasnevaid haigusi ning tagada patsiendi haigusnähtude taandumine ja hea elukvaliteet.
Diabeediga võivad kaasneda haigused
Südame- ja veresoonkonna haigused
Diabeetikute risk haigestuda südame- ja veresoonkonna haigustesse on kasvanud: ateroskleroosi haigestumise risk on 3-5 ja aju verevarustuse häiretesse haigestumise risk on 2-4 suurem kui elanikkonnal keskmiselt. Riski vähendab suitsetamisest loobumine ning heatasemelise rasvaainevahetuse häirete ja kõrgenenud vererõhu raviga.
Diabeetiline nefropaatia (neeruhaigus)
Diabeetiline nefropaatia võib põhjustada neerupuudulikkust ja dialüüsravi vajavat haiguse. Neerukahjustuse esmane märk on mikroalbuminuuria, mis kujuneb välja umbes 35-50 protsendil diabeetikutest. Mikroalbuminuurias eritub vereringest uriini pidevalt normaalsest enam teatud valku, albumiini. Diabeetiku neerude funktsioneerimist jälgitakse vereanalüüside ja uriinianalüüside abil.
Diabeetiline retinopaatia (silma võrkkesta haigus)
Silmapõhja võrkkesta nähtavaid muudatusi nimetatakse retinopaatiaks. Diabeetiku silmi tuleb uurida – välja arvatud alla 10-aastasene haigestunuid – juba diabeedi diagnoosimisel. Pärast seda jätkatakse uuringuid I tüübi diabeetikutel igal aastal ning II tüübi diabeetikute puhul vastavalt vajadusele. Jälgimisvahemik lüheneb, kui diagnoositakse silma võrkkesta muudatused. Umbes 80-100 protsendil alla 30-aastasena I tüübi diabeeti haigestunutel esineb retinopaatiat, kui diabeeti on kestnud 20 aastat.
Neuropaatia (närvisüsteemis toimuvad muutused)
Diabeedi tagajärjel tekkivaid närvisüsteemi muutusi nimetatakse neuropaatiaks. Haigusnähtudeks võivad olla näiteks torkiv tunne, paresteesia, tundetus või valu näiteks jalalaba piirkonnas. Nähud võivad väljenduda ka kõhulahtisuse, aeglustunud mao tühjenemise (gastropareesi) või pearinglusena. Diabeetilist neuropaatiat esineb 30-50 protsendil diabeetikutest. Diabeetikute jalgade ravi on oluline, samuti tuleb hoolitseda hea suuhügieeni eest. Patsientidel, kellel esineb alajäsemete neuropaatia, on suurenenud oht jalahaavandi tekkeks. Kõikide diabeetikute jalgu peab kontrollima vähemalt kord aastas ning vajadusel tuleb patsient suunata ravipediküüri või jalaterapeudi vastuvõtule.
Diabeetikud peavad hoolitsema oma hammaste eest ja käima regulaarselt hambaarsti juures, sest soodumus suu piirkonna infektsioonide (näiteks igemepõletik, hammaste tugikudede põletik ehk parodontiit, kaaries või suu seeninfektsiooni) tekkeks on suurenenud. Need probleemid suurendavad omakorda diabeediravi tasakaalu.
Loe miks neerupuudulikkus sageli just diabeetikudel välja kujuneb usutlusest neeruarst dr. Külli Kõlvaldiga-USUTLUS Dr Külli Kõlvald õpetab, kuidas ära tunda neeruhaigust ja mida selle teadmisega edasi teha!
Dr. Piret Rospu selgitab, kuidas on omavahel seotud II tüüpi diabeet, südamepuudulikkus ja krooniline neeruhaigus- Perearst Piret Rospu: “Paljud probleemid südame ja neerudega on sageli läbi põimunud diabeedi, rasvumise ja kõrge vererõhuga.”
