Teist tüüpi diabeeti haigestumine on maailmas kasvutrendis ning puudutab tänaseks umbes 6–7% Eesti elanikkonnast. Paraku jääb haigus paljudel juhtudel õigeaegselt diagnoosimata, kuna salakavalaid sümptomeid ei pruugita aastaid märgata. Põhja-Eesti Regionaalhaigla endokrinoloog-vanemarst dr Mart Roosimaa kinnitab, et diabeeti haigestumist ja tüsistuste teket on lihtsam ennetada kui ravida – seejuures on väga suur roll patsiendil.
Sümptomeid on raske märgata
Dr Roosimaa sõnul on teist tüüpi diabeedi puhul tegemist väga sagedase haigusega, seda ka Eestis. “Alguses ei pruugi haigus inimest kuigi palju häirida, kuid aastakümnete jooksul väljakujunevad tüsistused on väga tõsised ning vajavad igal juhul tähelepanu,” sõnas ta.
Siiski on teist tüüpi diabeet olemuselt väga salakaval: nimelt saadakse diagnoos sageli juhusliku tervisekontrolli käigus, näiteks pere- või töötervishoiuarsti visiidil. “Teist tüüpi diabeet ei anna endast reeglina märku ägeda haigestumise või kaebustega, vaid selgub üsna juhuslikult või ootamatult näiteks siis, kui inimesed jõuavad juba tekkinud tüsistustega haiglasse,” tõdes arst.
Sümptomid, mis teist tüüpi diabeedile viidata võiksid, on dr Roosimaa sõnul väga erinevad, kuid sellegipoolest olemas. “Tavaliselt iseloomustavad teist tüüpi diabeeti suukuivus ning selle tõttu sagenenud vee joomine, mis omakorda toob kaasa tihedamad tualetiskäigud, seda ka öösiti. Selle põhjuseks on tõusnud veresuhkru tase.”
Kui aga haigus süveneb, võivad esineda ka insuliinipuudusele iseloomulikud sümptomid nagu järsk kehakaalu langus – see on aga pigem tüüpilisem esimest tüüpi diabeedi puhul või olukorras, kus diabeet jääb aastateks või lausa aastakümneteks diagnoosimata. Teist tüüpi diabeedi korral võib insuliini olla organismis palju, mistõttu pole organism enam selle suhtes tundlik. “Kuna kõrgenenud veresuhkru tasemest väga palju sümptomeid ei teki, siis annavadki diabeedist peaasjalikult märku tugev janu ja sagenenud tualetiskäigud,” rääkis dr Roosimaa.
Suurenenud risk südame-veresoonkonna ja neeruhaiguse tekkeks
Kuivõrd teist tüüpi diabeedi puhul on tegemist selgelt elustiilist tingitud haigusega, on haiguse riskitegurid seotud samuti inimese eluviiside ja harjumustega. “Paraku liiguvad inimesed tänapäeval vähem ja söövad rohkem kaloririkast toitu, mida liikumisega ära ei kulutata – see toob kaasa teist tüüpi diabeedi peamise riskiteguri ehk kehakaalutõusu. Kui inimene on ülekaaluline või rasvunud, on väga suur tõenäosus, et aja jooksul kujuneb välja ka teist tüüpi diabeet,” tõdes arst.
Kahjuks haigestutakse teist tüüpi diabeeti järjest rohkem ka nooremas vanuses. Kui üldjuhul kasvab suhkruhaiguse avaldumine kiiresti alates 40. eluaastast ning kõige sagedamini saadakse diagnoos alates 50. eluaastatest, siis paraku on ülekaalu ja rasvumise tõttu diabeet tänaseks suur probleem ka laste ja noorukite seas. Ka noorte seas on rasvumine peamine diabeedi riskifaktor – mida nooremas vanuses see tekib, seda varem kujuneb ka teist tüüpi diabeet.
“Kuigi noorema inimese organism on rasvumisel vastupidavam ja esialgu diabeeti ei pruugi tekkida, siis väljakujunenud diabeedi puhul on hästi teada, et haigestunutel on kaks korda suurem risk südame-veresoonkonna haigustest tingitud tüsistuste tekkeks, sealhulgas ajuinsuldi ja südameinfarkti esinemiseks.”
Kuigi südame-veresoonkonna haigused on Eesti elanikkonna seas niigi väga sagedased, siis teist tüüpi diabeedi puhul esineb neid veelgi rohkem. “Raviga on võimalik tüsistusi küll edasi lükata ja eluiga pikendada, kuid seda vaid teatud piirini, kuna veresuhkru taset ei ole sageli võimalik viia sama madalaks kui ilma diabeedita inimestel” sõnas dr Roosimaa.
Lisaks ohustab diabeetikuid ka diabeetiline nefropaatia ehk neeruhaigus. “Neerud on diabeediravis kesksel kohal, sest kui diabeedi tõttu tekib neerukahjustus, võib funktsioon muutuda nii halvaks, et neerud ei suuda enam oma ülesandeid täita. Seetõttu võib tarvis minna neerufunktsiooni asendamist ehk dialüüsi või neerusiirdamist,” kirjeldas arst ja lisas, et mõlemal juhul on tegemist patsiendi jaoks ebamugavusi põhjustavate olukordadega, mis võivad põhjustada kõrvaltoimeid.
Siiski leidub tänapäeval endokrinoloogi sõnul ka tõhusaid ravimeid, mis aitavad neeruhaiguse progresseerumist ära hoida. “Seetõttu on diabeediravis kesksel kohal veresuhkru taseme hoidmine eesmärkvahemikus. Kui ravi on jätkusuutlik, kujuneb neeruhaigust vähem välja. Siiski tuleb neeruhaiguse puhul arvestada pika peiteajaga, kuna tänane liiga kõrge veresuhkur mõjutab neerufunktsiooni paarkümmend aastat hiljem,” täheldas dr Roosimaa.
Väga oluline roll on tervislikul eluviisil ja järjepidevusel
Diabeedi puhul on metaboolne sündroom väga iseloomulik probleem, kuna suhkurtõve eel kujunevad inimesel välja kergemakujulised ainevahetushäired. “Metaboolse sündroomi tõttu tõuseb inimese kehakaal ning rasv hakkab kogunema siseorganite ümber – näiteks ainevahetuses kesksel kohal oleva maksa juurde. Esialgu võivad muutused olla küll kerged, kuid kui elustiili ei muudeta, võivad ainevahetushäired aina tõsisemaks muutuda ning ühel hetkel kujuneb välja teist tüüpi diabeet,” kirjeldas arst.
Kui diabeedi puhul pole inimesel tagasiteed, siis sellele eelneva juba pisut kõrgema veresuhkru korral saab astuda väga olulisi samme selleks, et haiguse väljakujunemist vältida. See tähendab dr Roosimaa sõnul ennekõike just muutusi eluviisides.
“Nii juba väljakujunenud haiguse kui ka selle ennetamise seisukohalt on oluline suurendada igapäevast füüsilist aktiivsust, piirata kaloreid ja teha tervislikumaid toiduvalikuid. 150 minutit aktiivset liikumist nädalas omab juba teadusuuringute põhjal positiivset toimet. Aktiivsuse võiks nädala peale ühtlaselt ära jaotada. Samuti on toitumisvalikute vaatest oluline säilitada järjepidevus ning hoida dieeti, mis oleks inimesele vastuvõetav. Ainuüksi 5% kehakaalu langus omab ainevahetuse jaoks selgelt positiivset efekti,” selgitas ta.
Dr Roosimaa rõhutab tervislike eluviiside juurutamise tähtsust, sest diabeet on järjest sagenev haigus. “On väga oluline, et tervist toetav eluviis saaks alguse juba noores eas ja kasulikud harjumused tekiksid võimalikult varakult,” sõnas endokrinoloog lõpetuseks.
